Majanduskasv ei toida saksa töötajaid

Ometi nähakse madala töötuse taga suurt poole kohaga tööde osakaalu, tihti madala palgaga. See selgitab, miks riigisisene nõudlus on jäänud nõrgaks, samas kui sakslaste eksport üritab tellimuste tempole vastu pidada. See on omakorda tekitanud kadedust naabrites, eelkõige prantslastes, kes süüdistavad sakslasi maailmamajanduse taastumise ärakasutamises ilma midagi tagasi andmata.

Sakslaste keskmine aastane sissetulek on ühtlaselt alanenud alates 2004. aasta 16 471 eurolt läinud aasta 15 815 euroni. Riik on alates 2005. aastast Hartz IV plaani alusel kulutanud 50 miljardit eurot toetamaks liiga madala sissetulekuga inimesi.

Madalapalgaliste osakaalu tööjõuturul saab hinnata ka võrreldes, kui paljud teenivad alla kahe kolmandiku keskmisest palgast. Nende andmete alusel on aastatel 1998 kuni 2008 madalapalgaliste osakaal suurenenud 2,3 miljoni inimese võrra 6,55 miljonini, väidab Duisburg-Esseni ülikooli uurimus.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2010. aasta tööturu raport näitas, et 2008. aastal töötas 21,5 protsenti sakslastest madalapalgalises sektoris, kuigi 10 aastat varem oli see kõigest 16 protsenti. Ühendriikides on sama näitaja 24,5 ning Suurbritannias 21,2 protsenti. OECD liikmesriikide keskmine on 16 protsenti.

"Minu arust oleme alates 1990ndate keskelt, et Saksamaa laieneb madalapalgaliste sektorite abil," ütles OECD ökonomist Herwig Immervoll. "Ebavõrdsus Saksamaal suureneb. Sama asja näeme ka teistes riikides, kuid ilmselt mitte sellisel määral."

Duisburg-Esseni ülikooli uuring on märksa otsekohesem ning karmim: "Mitte ükski teine riik maailmas pole viimastel aastatel kogenud nii kiiret madalapalgaliste sektorite kasvu ning palkade hüppelist ebavõrdsustumist nagu Saksamaa."

Autor: Fredy-Edwin Esse, California