Olgem realistid - kas tõesti ootame, et tarbija hakkab enne iga suuremat ostu müüjaga kohut käima selleks, et mitte üle 50% ette maksta? Kohtute ülekoormuse ja avaliku sektori halduskoormuse vähendamise vajadust radikaalne muudatus küll ei toeta, pigem vastupidi.
Ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise lõpetamise loosungit kandev ettepanek viitab ELi riikides justkui sedasorti tarbijakaitseliste sätete puudumisele. Ometi on pea kõigis neis kasutusel meetmed, mis võivad erineda Eesti lahendusest.
Võrreldes Põhjamaadega võiks Eestit ka praegu pidada lausa ettemaksuparadiisiks. Põhjamaades ei tohi e-kaubanduses üldjuhul nõuda tasumist enne kauba kättetoimetamist. Sama eeskuju on asunud järgima ka Poola. Lisaks võib Soomes, Rootsis ja Taanis tarbija krediitkaardiga tasumisel nõuda hüvitust ka krediidiandjalt, kui müüja ei ole täitnud lepingulisi kohustusi.
Belgia positsioon on veel radikaalsem - müüjal on keelatud nõuda tarbijalt ettemaksu või tasumist enne taganemistähtaja möödumist. Hollandis on üle 50%-line ettemaks lubatud vaid juhul, kui selline tingimus on poolte vahel enne kokku lepitud.
Võrreldes enamiku kirjeldatud riikide äridega omavad Eesti ettevõtjad pigem konkurentsieelist.
Pikka aega tarbijate usalduseta ei saa turul konkurentsitingimustes eksisteerida ükski ettevõte. Seetõttu on ettevõtlusele äärmiselt oluline, et tarbija turvalisus ja ettevõtja riskide maandatus oleks tasakaalus.
Arengud ettevõtlusturul on toonud kaasa tööjõu spetsialiseerumise kitsastele erialadele, mille tulemusena ei ole keskmine tarbija enam võimeline ise otsustama kogu turul pakutavate kaupade ja teenuste tingimuste, kvaliteedi, turvalisuse jms üle. Ettevõtete tekke ja kadumise kasvav kiirus, e-teenuste areng, piiriülene kauplemine ja ELi turg süvendavad tarbimise ebakindlust veelgi.
Parim viis aidata ettevõtjaid on just tarbijaile turvalise tarbimiskeskkonna loomine, selle arendamine, kehtestades selleks vajalikke reegleid. Reeglid, mis tarbija osturiski suurendavad, on paraku suunatud tarbijate usalduse langusele ja pärsivad seega ka ettevõtete konkurentsivõimet.
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.