BLRT miljardärid tülis dividendide pärast

Aastaid on BLRT juht ja suuromanik Fjodor Berman ajanud dividendide mittemaksmise poliitikat, suunates kasumi firma arengusse. Siiani on omanikutulu aeg-ajalt nõudnud väikeaktsionärid, juuni lõpus toimunud aktsionäride koosolekul toetasid seda ka suuromanikud Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin.

Bermanil õnnestus teema maha võtta, tuli jäi aga süte alla hõõguma. Juulis kutsuti Kovalenko ootamatult BLRT Grupi juhatusest tagasi. Pealtnägijate sõnul toimus enne seda Kovalenko ja Bermani vahel kontoris kõva sõnavahetus. Probleemiks ettevõtte dividendipoliitika.

Bermani kinnitusel oli Kovalenko pidanud dividendide teemal salaja läbirääkimisi tema selja taga. "Üllatus oli seda suurem, et Kovalenko oli järk-järgult eemaldunud ettevõtte juhtimisest juba mõne aja jooksul, sekkumata ettevõtte ellu ja osalemata juhatuse koosolekutel," märkis ta.

Toon välja mõned argumendid: esiteks toimus Baltimaade suurima laevaehitusettevõtte Baltija ost Leedus. Teiseks ehitab Elme Messer Gaas üht kaasaegseimat tööstuslike gaaside tehast Dnepropetrovskis. Projekti algatajad BLRT ja Saksa Messer Grupp on võtnud vastu otsuse finantseerida projekt omadest vahenditest, kuna Ukrainas polnud võimalik kasutada selleks pankade vahendeid.

Allkirjastatud on leping analoogilise tehase ehituseks Liepajas Lätis. Samuti on juhatus võtnud vastu otsuse suurte projektide kohta Kaliningradis, Leedus ja Eestis. Spetsialistid ja konsultandid peavad ka läbirääkimisi uute võimalike ostude üle Baltimaades ja Skandinaavias.

Lisaks nõuavad suured laevaehitusprojektid, kestusega 2-3 aastat - näiteks Saaremaa Laevakompanii uued laevad ning WindLift - mahukaid finantsvahendeid poole kuni ühe miljardi krooni ulatuses, et ettevõte ei kaotaks likviidsust.

Kolmandaks on sada miljonit krooni tähelepanuväärne summa. Selle väljamaksmiseks oleks korrektne planeerida see aasta eelarvesse. Eelarve koostamise protsessis Kovalenko ettepanekuid dividende välja maksta ei esitanud.

Gruppi kuuluvad mitmed suured tehased mitmes erinevas riigis. Kui eelmisel, majanduskriisi aastal, mil kaotasime sadu miljoneid kroone, ei oleks me omanud finantsressursse (oleksime need näiteks dividendidena välja maksnud), oleksime täna väga nukras seisus ja aktsia hind oleks nullilähedane - nagu on juhtunud paljude Balti riikide ja Euroopa ettevõtetega.

Jevgeni Kolesnikov, BLRT Grupi väikeaktsionär

Minu poole pöörduti, et ma aktsiad maha müüksin. Kuna 15 aasta jooksul ei ole ettevõte dividende maksnud, siis ma võtsin pakkumise vastu. Müügihinda ma ei kommenteeri, aga arvan, et sain aktsiate eest normaalse hinna.

Aktsionäride üldkoosolekul ma ei käinud, kuid mulle räägiti, mis seal toimus. Konflikti põhjustest ma rääkida ei tahaks. Mul on kahju, et see info on väljunud aktsionäride ringist ning jõudnud avalikkuse ette. Ausalt öeldes on seal lahkhelisid alati olnud, kuid need pole varem võib-olla nii suured olnud.

Loomulikult pole see normaalne, et dividende ei maksta. 15 aastat on ettevõttesse kapitali akumuleeritud ning ettevõte on kasvanud väga suureks. Kuid ka sel aastal ei maksta dividende. Seepärast pole ka väikesel aktsionäril mitte mingisugust motivatsiooni aktsionäriks edasi jääda.

Nikolai Pervushin, BLRT Grupi väikeaktsionär

Mul on väike kogus aktsiaid ning neid ma maha ei müü. Kaks aastat tagasi lahkusin tehasest pensionile ja need aktsionäride vahelised kokkupõrked mind ei puuduta. Alguses elasin sellele kaasa, enam mitte.

Mäletan, et omal ajal oli tehasel raske ja võib-olla oli juhatusel õigus, et kogu raha pandi ettevõtte arengusse. Loodan, et kunagi hakatakse ka dividende maksma. Ma arvan, et kõik laheneb ja asjad loksuvad oma kohale.