Ainus, keda olukord näib häirivat, on meie maksuamet. Sel kevadel on maksuamet saatnud hulga kirju ettevõtjatele, kelle puhul on andmebaasist näha, et paljude töötajate eest tasutakse küll sotsiaalmaksu, kuid mitte tulumaksu. Maksuamet on sellest järeldanud, et ettevõttes saadetakse töötajaid pikkadele töölähetustele. Maksuamet on kuri, et sellistel puhkudel makstakse töötajatele pikkade perioodide eest maksuvabalt päevaraha.
Iseenesest on maksuametil õigus. Kui töötaja töötab Soomes ning Eestisse kunagi tööd tegema ei tulegi, pole ilmselt tegu töölähetusega. Samas on siin ka teatud küsitavused, eriti juhul, kui Soomes töötamise koht pidevalt vahetub. Kuid üldjuhul peab selleks, et Eesti seaduse mõistes saaks tegu olla töölähetusega, töötaja kunagi ka oma n-ö peamises töökohas töötama. Mingeid ajalisi piiranguid seadusest aga ei leia ning piiri tõmbamine, kui palju peab põhitöökohas töötama ja kui palju võib töölähetuses olla, on raske.
Samas maksuamet ka eksib, kui küsib päevarahadelt maksu Eestisse. Tegelikult peaks maksu saama hoopis Soome. Kuigi seadustes ja määrustes on erinevaid nüansse, lubab ELi vastav määrus maksta sotsiaalmaksu Soomes töötavate eestlaste puhul Eestisse ainult juhul, kui tegemist on töölähetusega. Pole töölähetust, pole ka õigust Eestisse maksu maksta ning seega puudub Eestil õigus maksuraha saada. Kusjuures valesti makstud maksu on õigus ka tagasi nõuda.
Kes on selle probleemiga seoses maksuametilt kirja saanud, võib valida:
1) tühistada maksuametit huvitavat perioodi puudutavad E101 tõendid, parandada perioodi maksudeklaratsioonid ning nõuda maksuametilt liigselt makstud sotsiaalmaks tagasi;
2) maksta Eestis maksuameti nõutav maks ära ja jääda ootama, millal Soome tahab õigustatult sama maksu topelt saada.
Kui kõik kirja saanud valivad 1. alternatiivi, võib meie hinnangul Eesti riigile esitatav koguarve olla suurusjärgus pool miljardit kuni miljard krooni. Õnneks seda ilmselt ei juhtu, sest eestlased üldjuhul ei võitle väga visalt iga oma õiguse eest.
Tulevikuks soovitame aga kas korralda töö niimoodi, et töötajad töötavad aeg-ajalt Eestis, või siis lõpetada Eestis töötaja maksude maksmine.
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.