Eurotsooni kuulumine annab Eestile juurde usaldusväärsust ning on tugev tõuge Eesti majandusele, sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
"Samas meil pole illusiooni, et konservatiivse rahanduspoliitika tähtsus meie jaoks sellega väheneks. Meil on heameel, et raportiga tunnustas Euroopa Komisjon Eesti kriisiaegseid valikuid väga kõrgelt," lisas ta. Ligi sõnul loob tänane hinnang Eesti majandusele ja rahandusele eeldused euroalaga liitumiseks.
Täna avaldatud konvergentsiraportis tegi Euroopa Komisjon euroliidu rahandusministritele ettepaneku kutsuda Eesti juulis toimuval nõupidamisel euroala liikmeks. Raporti järgi täidab Eesti jätkusuutlikult kõik mõõdetavad Maastrichti kriteeriumid ning on üks tugevama eelarvepositsiooni ja usaldusväärsusega riike Euroopa Liidus.
Komisjon esitas konvergentsi- ehk lähenemisaruande ELi rahandusministritele, kes arutavad teemat 8. juuni kohtumise raames nii komisjoni kui Euroopa keskpanga ettepanekute alusel. Ministrite ettepanekut arutatakse omakorda Euroopa Ülemkogu kogunemisel 18. juuni. Juunis toimuvad ka konsultatsioonid Euroopa Parlamendiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lõpliku otsuse Eesti euroalasse kutsumise kohta teeb 13. juulil Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite nõukogu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuna lõplik eurootsus tehakse ELi rahandusministrite poolt teatavaks alles mõne kuu pärast, siis ei tohi Eesti end nüüd lõdvaks lasta, vaid peab hoidma konservatiivset rahapoliitikat, märkis IRLi esimees Mart Laar.
Euroopa Komisjoni tänane otsus näitas, et hoolimata viimastest kuuldustest põhineb eurotsooni laienemine objektiivsetel ja kergesti mõõdetavatel kriteeriumitel, lausus JPMorgan Chase & Co ökonomist Istanbulis Yarkin Cebeci.
Loe, mida arvasid suurärimehed euro tulekust ja kuidas võib see nende edaspidist äritegevust ning elu mõjutada.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oli Euroopa Keskpanga hinnang Eesti europüüdlustele soodsam kui eelmiste kandidaatriikide suhtes.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale