- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus vaatus Kreeka jätkuvas võladraamas
Kergendusralli turgudel jäi paraku üürikeseks - rahaabi üksi ei too Kreeka võlaprobleemile kestvat lahendust. Ka abi tingimused ja väljamaksmise kord on alles ebamäärased ning risk, et kriis haarab järgmisena kaasa Portugali või Hispaania, pole kadunud.
Nädalavahetusel Washingtonis toimunud IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul kutsus USA rahandusminister Timothy Geithner IMFi ja Euroopa Liitu Kreeka abi- ja reformikavaga kiirustama. Iga viivitus võib vallandada investorite uue pagemise.
Turud jäid Kreeka suhtes skeptiliseks
Turud jäid reedel Kreeka peaministri George Papandreou abipalve järel skeptiliseks - euro murdis küll välja pea terve nädala kestnud langustrendist USA dollari suhtes, kuid laenuraha hind Kreeka jaoks oluliselt ei odavnenud. Kümneaastastelt riigivõlakirjadelt nõudsid investorid tootlust ikka üle 8 protsendi ning kaheaastastelt üle 10 protsendi.
"Pole kahtlust, et abipakett aitab Kreekal tänavu aega võita," ütles agentuurile Bloomberg Daiwa Capitali ökonomist Colin Ellis. "Aga see on ka kõik. Kreekal seisavad ees Heraklese pingutused, tõestamaks, et riik suudab oma finantsid korda saada ja võlgu vähendada," jätkas ta.
IMFi ja euroala lubatud 45 miljardit eurot on sisuliselt likviidsusabi, turud pelgavad aga Kreeka maksejõuetust.
Kreeka riigi võlg küünib aasta lõpuks juba 124 protsendile SKPst. Võla teenindamise kulud kasvavad riigi tuludest kiiremini ning võlakoorma vähendamist pärsivad suur eelarvedefitsiit ja majanduse langus. Deutsche Banki prognoosi järgi kahaneb Kreeka SKP tänavu 4 protsenti. Eelarvedefitsiit võis mullu ületada juba 14 protsenti, kahtlustab Eurostat. Investorid pelgavad, et Kreeka ei pääse varem või hiljem võlgade restruktureerimisest.
IMF on valmis kiiresti tegutsema
Lisaks on abipaketi kohta veel palju olulist informatsiooni puudu. IMFi juht Dominique Strauss-Kahn ütles nädalavahetusel, et fond on valmis kiiresti tegutsema, et Kreekale abi kättesaadavaks teha. Millistel tingimustel, seda IMFi juht esialgu ei täpsustanud.
Euroopas on Prantsusmaa juba algatanud eelnõu Kreekale abilaenu andmiseks ning Luksemburg oma osa parlamendis kinnitanud.
Saksamaa kantsler Angela Merkel kordas aga reedel nõudmist, et Kreeka valitsus esitaks esmalt usaldusväärse säästukava ning et abi seotaks karmide tingimustega. Vastuseis Kreeka abistamisele on Saksamaal väga suur ning lähenemas olulised kohalikud valimised.
Hetkel kuum
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles Washingtonis, et abipakett loodetakse paika saada mai alguseks. 19. mail vajab Kreeka võlgade teenindamiseks 8,5 miljardit eurot ja turgudelt seda raha enam laenata ei saa.
Järk-järgult on ülespoole nihkunud ka Portugali ja Hispaania võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise riski hind (CDS).
tasub teada
Kreeka on esimene euroala riik, mis palub võlgadega toimetulekuks välisabi.Kreekale laenamist hindavad investorid praegu riskantsemaks kui laenuandmist Venemaale, kus mälestused võlakriisist on alles värsked.Mitmed G20 riigid avaldasid nädalavahetusel kartust, et 45 miljardist eurost (30 miljardit EL/15 miljardit IMF) Kreekale ei piisa.Kreeka abistamisel osalevad kõik euroala riigid - Saksamaa ja Prantsusmaa õlule langeks tänavu vastavalt 8,4 mld ja 6,3 mld eurot, järgnevate aastate abivajadus on määratlemata.
Seotud lood
Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau on jätkuvalt seda meelt, et hiiglaslik abipakett ei päästa Kreekat võlgade restruktureerimisest – euroala on aga valiku ees – kas radikaalsed reformid rahaliidu paremaks toimimiseks või euro lõpp.
Reitinguagentuur S&P jättis euroala riigi Kreeka ilma investeerimisjärgu reitingust, prognoosides, et Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise korral ei saa investorid tagasi enamat kui poole laenatud summast.
Kreeka riigi võlakirjadesse investeerinud võivad kaotada kuni 200 miljardit eurot ehk 3,1 triljonit Eesti krooni, kui Kreeka riik oma võlgadega enam toime ei tule, näitab reitinguagentuuri S&P eilne hinnang.
Spekulatsioonid selle üle, et Saksamaa pidurdab abiraha väljamaksmist võlgadega hädas Kreekale, kergitasid täna Kreeka jaoks laenuraha hinna uuele rekordtasemele.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele