- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rogoff: Kreeka ei jää ainsaks IMFi abi vajajaks
„Tõenäolisem on, et lähema kahe-kolme aasta jooksul vajab IMFi abi veel vähemalt üks euroala riik,“ ütles endine IMFi peaökonomist agentuurile Bloomberg. „Väga mitmed Euroopa riigid vajavad eelarves väga suuri kärpeid.“
Investorid on hakanud nõudma ka Portugali, Hispaania ja Iirimaa riigivõlakirjadelt suuremat tulusust, kaheldes, kas need riigid suudavad Kreekast paremini oma võlgadega toime tulla.
Eurostati andmeil oli Iirimaa 14,3% suurune eelarvedefitsiit läinud aastal euroala suurim. Järgnesid Kreeka 13,6%, Hispaania 11,2% ning Portugal 9,4%ga SKPst.
„Euroopa jaoks on panused väga kõrged, kuna kriisi levikut tahetakse ära hoida,“ ütles Rogoff, kes 2008. aastal prognoosis enne Lehmani kollapsi suure USA panga pankrotti.
Rogoff hindab, et tõenäosus on suurem kui 50%, et veel mõni euroala riik IMFI abi vajab.
Hispaania võimalik väljaaitamine oleks juba hoopis teine jutt kui abi Kreekale, kuna Hispaania majandus on Kreeka omast neli korda suurem. Hispaania võlg on osakaaluna SKPs küll vaid 53,2% võrreldes Kreeka 115,1%ga, kuid ikkagi 560 miljardit eurot (Kreekal 300 miljardit eurot). Iirimaa võlakoorem on 105 miljardit eurot ehk 64% SKPst ning Portugalil 126 miljardit eurot ehk 76,8% SKPst.
„Ma ei väida, et need riigid peavad IMFi abi paluma, kuid see on võimalik,“ ütles Rogoff. „Raske on öelda, nii palju sõltub poliitilisest tahtest ja numbritest.“
Rogoffi sõnul loodavad Euroopa poliitikud praegu eelkõige majanduskasvu taastumisele, mis võimaldaks valitsustel võlgu vähendada. „Majanduse toibumine leevendab võlaprobleemi,“ ütles Rogoff. „Euroopal on aga väga raske majanduse toibumist kindlale alusele saada“.
IMFi vajavad riigid aga Rogoffi sõnul kui peksukotti, kuhu suunata valijate viha vältimatute eelarvekärbete pärast.
Seotud lood
Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau on jätkuvalt seda meelt, et hiiglaslik abipakett ei päästa Kreekat võlgade restruktureerimisest – euroala on aga valiku ees – kas radikaalsed reformid rahaliidu paremaks toimimiseks või euro lõpp.
Rida riike jääb lähiaastatel oma võlakohustustega hätta ning finantsturud sunnivad ka USAd oma kulutusi kärpima, ütles Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff täna Tokios.
Kreeka riigi võlakirjadesse investeerinud võivad kaotada kuni 200 miljardit eurot ehk 3,1 triljonit Eesti krooni, kui Kreeka riik oma võlgadega enam toime ei tule, näitab reitinguagentuuri S&P eilne hinnang.
Harvardi ülikooli professor ja endine IMFi peaökonomist Kenneth Rogoff tõstatab oma kommentaaris küsimuse, ega IMF ise oma laenudega Euroopas hätta ei jää.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele