Rogoff: Kreeka ei jää ainsaks IMFi abi vajajaks

„Tõenäolisem on, et lähema kahe-kolme aasta jooksul vajab IMFi abi veel vähemalt üks euroala riik,“ ütles endine IMFi peaökonomist agentuurile Bloomberg. „Väga mitmed Euroopa riigid vajavad eelarves väga suuri kärpeid.“

Investorid on hakanud nõudma ka Portugali, Hispaania ja Iirimaa riigivõlakirjadelt suuremat tulusust, kaheldes, kas need riigid suudavad Kreekast paremini oma võlgadega toime tulla.

Eurostati andmeil oli Iirimaa 14,3% suurune eelarvedefitsiit läinud aastal euroala suurim. Järgnesid Kreeka 13,6%, Hispaania 11,2% ning Portugal 9,4%ga SKPst.

„Euroopa jaoks on panused väga kõrged, kuna kriisi levikut tahetakse ära hoida,“ ütles Rogoff, kes 2008. aastal prognoosis enne Lehmani kollapsi suure USA panga pankrotti.

Rogoff hindab, et tõenäosus on suurem kui 50%, et veel mõni euroala riik IMFI abi vajab.

Hispaania võimalik väljaaitamine oleks juba hoopis teine jutt kui abi Kreekale, kuna Hispaania majandus on Kreeka omast neli korda suurem. Hispaania võlg on osakaaluna SKPs küll vaid 53,2% võrreldes Kreeka 115,1%ga, kuid ikkagi 560 miljardit eurot (Kreekal 300 miljardit eurot). Iirimaa võlakoorem on 105 miljardit eurot ehk 64% SKPst ning Portugalil 126 miljardit eurot ehk 76,8% SKPst.

„Ma ei väida, et need riigid peavad IMFi abi paluma, kuid see on võimalik,“ ütles Rogoff. „Raske on öelda, nii palju sõltub poliitilisest tahtest ja numbritest.“

Rogoffi sõnul loodavad Euroopa poliitikud praegu eelkõige majanduskasvu taastumisele, mis võimaldaks valitsustel võlgu vähendada. „Majanduse toibumine leevendab võlaprobleemi,“ ütles Rogoff. „Euroopal on aga väga raske majanduse toibumist kindlale alusele saada“.

IMFi vajavad riigid aga Rogoffi sõnul kui peksukotti, kuhu suunata valijate viha vältimatute eelarvekärbete pärast.