- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia kasum kasvas 68 protsenti
Eesti Energia märtsis lõppenud majandusaasta äritulud olid esialgseil andmeil 11 miljardit krooni, kontserni ärikasumiks kujunes 2,1 miljardit krooni ja puhaskasumiks 2,3 miljardit krooni (ilma Eleringita 1,8 miljardit krooni), mis on 68% rohkem kui mullu.
Eesti Energia kasumi kasv tulenes peamiselt edukast energiakaubandusest, põlevkiviõli ekspordist ja efektiivsuse kasvust.
"Mul on hea meel, et vaatamata majanduslangusele ja kodumaise müügi vähenemisele on Eesti Energia jätkuvalt tugev ja stabiilne ettevõte, mis teenib kasumit eduka elektrienergia ja põlevkiviõli eksportöörina ning investeerib jätkuvalt kodumaisesse elektritootmisesse ja jaotusvõrkude uuendamisse," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. "Majanduslanguse mõjul vähenes elektrimüük Eestis ligi neli protsenti, mis mõjus tulemustele negatiivselt, kuid tänu vedelkütuste ekspordile ja edukale energiakaubandusele saavutasime hea tulemuse," lisas ta.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul kasvas lõppenud majandusaastal oluliselt ka kontserni efektiivsus. „Kulude kokkuhoid ja efektiivsuse kasv olid meie majandusaasta läbivad märksõnad ning see töö kandis vilja. Me pole kärpinud investeeringute mahtu ja investeerisime 3,1 miljardit krooni, mis on 133 miljoni krooni võrra rohkem kui 2008/09. majandusaastal. Head majandustulemused loovad tugeva aluse Eesti Energia lähiaastate mahuka investeerimisprogrammi elluviimiseks,“ lisas Kaasik.
Kaasik lisas, et uute elektriplokkide ja õlitehaste ehitamiseks Narva on kahtlemata vajalik lisaks oma rahavoole kaasata täiendavat kapitali, sh omakapitali, kuid kapitali kaasamise eeltingimuseks on Eesti Energia korralik kasumlikkus.
Peamisteks investeerimisobjektideks olid elektrivõrgud, uute elektritootmisvõimsuste ja uue õlitehase rajamine. Investeeringud jaeäri valdkonnas ületasid miljardi krooni piiri, sh elektrivarustuskindluse parandamisse ja elektrivõrkude kvaliteedi tõstmisesse investeerisime möödunud majandusaastal 980 miljonit krooni. Elektri ja soojuse tootmise valdkonda investeerisime kokku ligi 1,2 miljardit krooni. Kütuste valdkonna investeeringud ulatusid ligi 760 miljoni kroonini, millest lõviosa ehk 366 miljonit krooni investeeriti uue Enefit-tehnoloogial töötava õlitehase ehitamisse.
Eesti Energia kodumaine elektrienergia müük langes 2009/10. majandusaastal 3,6 protsenti ja moodustas 7326 gigavatt-tundi (GWh). Äriklientidele müüsime möödunud majandusaastal 4157 GWh elektrienergiat ehk 8,5 protsendi võrra vähem kui 2008/09. majandusaastal. Eraisikutele müüs Eesti Energia 1772 GWh elektrit, mis on 5,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Eesti Energia müük võrguettevõtjatele oli 1396 GWh, kasvades 1,7 protsendi võrra.
Soojuse müük moodustas 2009/10. majandusaastal 1412 GWh, mis on 16,4 protsenti vähem võrreldes eelneva majandusaastaga. Peamiseks müügilanguse põhjuseks on Iru elektrijaamas toodetud soojuse müügi vähenemine.
Eesti Energia eksportis 2009/10. majandusaastal 2045 GWh elektrienergiat, mis on 6,4 protsenti vähem kui eelmisel majandusaastal, kuid müügitulu suurendasid hinnariski maandamiseks sõlmitud tulevikutehingud, mis tagasid kõrgema müügihinna.
Elektrienergia müük Läti avatud turu klientidele oli majandusaastal 358 GWh ehk 185 GWh rohkem kui 2008/09. majandusaastal. 2010. aasta märtsi lõpu seisuga oli Lätis 119 klienti ning ligikaudu 6%-ne turuosa. Eesti Energia alustas müüki ka Leedu jaeturul.
Möödunud majandusaastal oli edukas ka põlevkivivedelkütuste tootmine ja müük. Põlevkiviõli toodangu maht kasvas võrreldes 2008/09. majandusaastaga 24 protsenti. Kokku toodeti 1,1 miljonit barrelit ehk 171 tuhat tonni põlevkivivedelkütuseid.
Eesti Energia 2009/10. majandusaasta üheks tähtsaimaks sündmuseks on Aulepa tuulepargi valmimine 2009. aasta suvel. Projekti kogumaksumuseks kujunes ligi 900 miljonit krooni. Tegemist on Eesti Energia esimese suurema investeeringuga taastuvenergia arendamisse. Aulepa tuulepark on Baltimaade võimsaim, selle võimsus on 39 megavatti (MW) ja aastane toodang on ca 100 GWh.
Hetkel kuum
Jätkates elektrienergia tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmise ja mitmekesistamise strateegia elluviimisega sõlmis Eesti Energia ehituslepingu Baltimaade esimese jäätmepõletusploki rajamiseks. Iru elektrijaama laiendusena rajatav jäätmepõletusplokk valmib 2012. aastal, selle soojuse tootmise võimsus saab olema 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW. Uue ploki maksumuseks on ca 1,5 miljardit krooni ja seal on plaanis aastas ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis tekkivaid jäätmeid.
Alates 2009. aasta septembrist alustasid Eesti Energia Narva Elektrijaamad kahes uues plokis koos põlevkiviga kuni kümne protsendi ulatuses biokütuste põletamist.Narva elektrijaamades toodetud taastuvenergia abil oleks võimalik katta kuni 100 000 keskmise elektritarbimisega Eesti pere aastase vajaduse. Kahe uue energiaploki taastuvenergia aastatoodang on kuni 260-280 GWh aastas, mis moodustab kogu Eesti aastasest elektritarbimisest ligi neli protsenti.
Eesti Energia otsustas paigaldada väävlipuhastusseadmed neljale Narva elektrijaamade energiaplokile. Väävlipuhastusseadmete kogumaksumuseks kujuneb 1,9 miljardit krooni. Ettevalmistavad ehitustööd algasid 2009. aasta sügisel, paigaldustööd lõpetatakse 2011. aastal.
Eesti Energia Narva Elektrijaamad käivitasid hanke kuni kahe elektrit tootva põlevkiviploki rajamiseks. Esimese energiaploki projekteerimine ja ehitamine Narva elektrijaamade territooriumile hiljemalt 2015. aastaks on Eesti Energia lähituleviku suurim investeering. Lõpliku investeerimisotsuse langetab Eesti Energia eeldatavalt 2010. aasta lõpuks.
Eesti Energia alustas uue Enefit-tehnoloogial töötava õlitehase ehitamisega ning uue tehase komponentide tarnelepingud sõlmiti Outoteci, Siemensi ja Elexiga. Uue õlitehase ehitus algas 2009. aastal ning see valmib 2011. aastal. Uus õlitehas hakkab kasutama senisest keskkonnasõbralikumat, töökindlamat ja suurema ühikvõimsusega Enefit-tehnoloogiat.
Eesti Energia laiendas oluliselt oma toodete ja teenuste portfelli ja hakkas pakkuma elektritööde teenust, hoonete energiamärgiste väljastamist, energiaauditi ja termoülevaatuse teostamist. Rohelise Energia paketiga sõlmiti majandusaastal 2429 liitumislepingut ja kokku ulatus Rohelise Energia müük 23 GWh-ni. Mobiilse interneti-teenuse KÕU kasutajate arv on ületanud 26 tuhande kliendi piiri.
Eesti Energia müüs Eesti riigile põhivõrguettevõtja Elering OÜ 2,7 miljardi krooni eest. Elering OÜ müügi eesmärgiks oli Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt tagada põhivõrkude sõltumatus tootmis- ja müügitegevusest.
Eesti Energia maksis omanikule dividende kogu 2008/09. majandusaasta puhaskasumi ulatuses ehk 1,36 miljardit krooni.
Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused. Eesti Energia majandusaasta algas 2009. aasta 1. aprillil ning lõppes käesoleva aasta 31. märtsil.
Eesti Energia kontserni 2009/10. majandusaasta auditeeritud tulemused avaldatakse mai lõpus ning seejärel on majandusaasta aruanne kättesaadav Eesti Energia kodulehel.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip sõidab homme õhtul koos äridelegatsiooniga Maroko kuningriiki, et tihendada kahe riigi vahelisi majandussuhteid ja koostööd energeetika vallas.
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele