Tallinki puhaskahjumiks ootab LHV Pank 75 miljonit krooni, mis oleks oluline paranemine aastataguselt 323miljoniliselt miinuselt.
Muidugi ei tasu unustada, et lõppenud talv oli tõeliselt põhjamaine ja külm ning jäätas kerge vaevaga ka enamiku merest, mistõttu oli laevadel oluliselt raskem oma teed läbida. Pisang rõhutas, et teine kvartal ongi laevafirmale üks närusemaid terves aastas, arvestades selle äri tugevat sesoonsust.
Swedbanki analüütik Marko Daljajev veel Tallinki kohta prognoose andma ei soostunud, sest pank koostab ettevõtte kohta uut ülevaadet ning enne selle avaldamist nad infot jagada ei saa. Daljajev märkis siiski, et kuigi kahtlemata on ettevõtete tegevuses oluline iga kvartal, mängib Tallinki puhul aasta olulisima kolmikkuu rolli kõrghooaja tulemusi peegeldav neljas kvartal. Teine on mõnevõrra vähem tähtis, sest muudab tervikaasta tulemusi vaid mõne miljoni euro võrra.
Aasta kokkuvõtet prognoosides ootavad mõlemad analüütikud kasumit. Konkreetsematest numbritest kõneleb Swedbanki 3. novembril avaldatav ülevaade, kus aasta lõikes oodatakse Tallinkilt käibe 4,4protsendilist kasvu ning pea 532 miljoni krooni suurust puhaskasumit.
Suurima osa ettevõtte tuludest annavad ostud laeva restoranides ja poodides - eelmisel kvartalil ulatus sõitjate rahakotist väljameelitatud osa käibest 56%, piletitulu tõi 24% ning kaubaveod 15%. Seega, reisijate kulutamisharjumused mängivad Tallinki tulevases käibes olulist osa. Arvestades viimaste kvartalite üldist kasvutrendi, ootab LHV analüütik Pisang, et aasta kokkuvõttes tarbimine pardal suureneb, kuigi lõppenud kvartali tulemustesse süvenedes võiks end valmis panna väikeseks tagasilöögiks. Kulutuste suurenemist ootab ka Swedbanki analüütik Daljajev, kes lisaks laevapardal tehtud ostudele peab tõenäoliseks ka rahakottide suuremat tuulutamist maismaateenuste puhul, nagu näiteks hotellid. Põhjuseks üldise majanduspildi paranemine.
Tallinki kasuks räägib kahtlemata ka asjaolu, et ettevõte on suutnud pankadega saavutada kokkulepped, mis tema hiigellaenu tagasimakset raskel perioodil pisut leevendavad. Nimelt suutis ta välja kaubelda laenupuhkused äris kõige raskematel, teisel ja kolmandal kvartalil ning tasub võlgu vaid siis, kui raha on ehk esimeses ja neljandas kvartalis. Selline kord kehtib praegusel ja järgmisel majandusaastal.
Osalt seetõttu on homme avaldatava aruande üks põnevamaid osasid ilmselt mitte niivõrd kahjumi- ja käibenumbrite rida (kuigi samuti huvitav, kas Tallink suudab optimismilainele väärikalt vastata), vaid rahalise positsiooni muutus, sest just teises kvartalis on ettevõtte rahahunnikud kõige kiiremini sulanud ning ilma laenu tagasimakseteta peaks pilt olema märkimisväärselt ilusam.
Mis veel võib Tallinkile nii lõppenud kvartalis kui ka edaspidi hästi mõjuda, on inimeste üldiselt kehvem rahaline seis, mis sunnib paljusid kaugemast välisreisist loobuma ning korrakski võõra pinna puudutamise nimel odavama ja lühema laevareisi valima.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.