Nagu mujalgi demokraatlikus maailmas, ei oma riik ja omavalitsus tsiviilõiguse silmis au ega väärikust, mistõttu nende suhtes tehtud valedel ja laimavatel väljendustel ei ole ainelisi tagajärgi. Kahju hüvitamise põhimõte on, et isik seatakse hüvitise kaudu hüpoteetilisse olukorda, nagu kahju poleks tekitatud.
Varalist kahju on lihtne kokku arvutada, nt hüvitatakse lõhutud auto remondikulud rahas. Kuna me inimese sisse ei näe, on mittevaralist kahju raskem mõõta. See ei tähenda, et seda ei peaks hüvitama. Kui keegi kaotab huligaanse rünnaku tagajärjel tervise, ei piisa palganumbri hüvitamisest. Lisahüvitis ei taastaks küll endist olukorda, ent leevendaks veidigi tagajärgi.
Mittevaralise kahju asjad on mustaks lambaks muidu mõistlikus tsiviilpraktikas. Hüvitised on nii marginaalsed, et kohtuskäimine ei tasu lihtsalt ära. See ohustab põhiseaduslikku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Eelnõu annab kohtule õigusselguse huvides täpsemaid juhiseid, mida võtta arvesse kahju hüvitamisel, võimaldades ka ennetavat iseloomu ja kahju tekitaja varalise seisundi arvessevõtmist.
Ennetav eesmärk pole uudne, ka pole kannatanu õiguste edasiste rikkumiste ärahoidmises midagi halba. Ka praegune seadus võimaldab teha keelava otsuse edasise kahjustava tegevuse ärahoidmiseks.
Me võime küll muiata USA karistuslikke hiigelhüvitisi määravate kohtupretsedentide üle, kuid need on tublisti kaasa aidanud parema elukeskkonna saavutamisele. Angloameerikalike karistuslike ennetushüvitiste süsteemi pole eelnõus rakendatud.
Loodan, et eelnõu vastuvõtmisel loksub senine kahjutekitajat soosiv kohtupraktika õiglasemalt paika. Karta tuleb hoopis selliseid põhiõigusi rikkuvaid jõledusi, nagu nõukogulikku inkvisitsioonilist eeluurimismudelit, euroopalikele arusaamadele vastava kaitseõiguse puudumist, enamikule EIÕKi kriteeriumitele mittevastavat ja riiklikku omavoli võimaldavat jälitustegevust ja kohtusse pöördumist takistavaid pööraseid riigilõive.
Masu on hea taimelava demokraatiat ohustavaile ilminguile, ent VÕSi eelnõu nende hulka ei kuulu.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.