- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas viiviseid vähendada?
Lepingutes sisalduvatele viivistele pööratakse vähe tähelepanu ning seetõttu ollakse hiljem hädas lepingu täitmisega. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, on võimalik nõuda viivise vähendamist mõistliku suuruseni.
Oluline on meeles pidada, et kohus ei või vähendada viivist omal algatusel, vaid üksnes poole taotlusel.
Riigikohus leidis oma hiljutises lahendis (tsiviilkolleegiumi 25.02.2010 otsus nr 3-2-1-167-09), et võlasumma lõpliku tasumiseni väljamõistetava viivise vähendamise nõude võib esitada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist. Nii ongi menetlusosalisel õigus nõuda kohtult viivise vähendamist ka nn etteulatuvalt selliste viivisemaksete osas, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajal veel sissenõutavad, kuid mille maksmise kohustus poolel hiljem tekib.
Selles kohtuasjas vaidluse all olnud krediidilepingus oli nii lepingujärgne intressi- kui ka hageja nõutav viivisemäär 24,99% aastas, kusjuures hagi esitamise hetkel moodustas põhivõlgnevus 59 375,70 krooni, intress 7600,64 krooni ning viivis 13 484,86 krooni, mida hageja menetluse käigus suurendas 19 036,34 kroonini.
Esiteks võrdlesid alama astme kohtud krediidilepingu intressi- ning nõutavat viivisemäära ning leidsid, et kuna kostjad olid kohustatud maksma hagejale krediidisummalt suhteliselt kõrget intressi, on intressimääraga samas määras viivise väljamõistmine kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Teiseks analüüsisid kohtud kostjate majanduslikku seisu ja nende sissetulekuid ning lugesid viivise vähendamise põhjendaks asjaoluga, et kostjad ei tööta ning nende ainsad sissetulekud on sotsiaalabitoetused. Kolmandaks märkisid kohtud, et vähendatud viivisemäär on suurem, kui seaduses sätestatud viivisemäär.
Nendel põhjustel vähendas kohus nimetatud vaidluses viivise vähendamist nõudnud kostja suhtes viivist 19 036,34 kroonilt 10 000 kroonini ehk varasemalt 24,99 protsendilt ligikaudu 12,5 protsendile aastas.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele