Tööstur: valitsus läheneb töökohtadele valest otsast

„Meil pole vaja uusi lautu ehitada ja traktoreid, need on olemas,“ märkis Murakas. „Kui toodame mobiiltelefone või metallist lauajalgu, toome metalli Venemaalt, lööme läikima ja müüme välja, kasumi viib investor ka Eestist välja. Meil pole mõtet teha superinnovaatilist toodangut, kui põllumaa on kasutuseta.“

Murakas ütles, et Eesti jaoks ajaloolise ekspordisektori ehk piimatoodete väljavedu piirab praegu lehmade arv, mitte investeeringud tehnoloogiasse. Sektori käive on 4 miljardit krooni. Muraka sõnul võib sama öelda ka teiste traditsiooniliste majandusharude, näiteks lihasektori kohta, kus töötuste ekspordivalmidust ahendab kohalike lihatootjate puudus.

Peaminister Andrus Ansipi pressiteenistuse teatel ei leidnud valitsusjuht aega tõumullikate ostmist kui kiirete töökohtade loomise ja ekspordi kasvatamise toetamist kommenteerida.

Põllumajandusministeeriumi andmetel keelab Eestil tõumullikate ostmise toetamise Euroopa Liit, mis soovib toetada investeeringuid põllumajanduslikesse hoonetesse ja -tehnikasse. Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006 artikli 55 lõike 2 esimene lõik ütleb: "Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, loomade ja üheaastaste taimede ostmiseks ega nende taimede istutamiseks."

Võimalik on saada loomakasvatusehitise investeeringutoetust (MAK meede 1.4.2) ja ka mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus (meede 1.4.1) võimaldab investeerida ainult seadmetesse ja ehitistesse.

Aastatel 2004-2006 toetas Eesti tõumullikate ostmist, kompenseerides piimatootjatele kuni pool mullika hinnast.