- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saneerimisel Glaskek jahib uut investorit
Saneerimisel Glaskek plaanib kaasata strateegilise investori ning võõrandada oma Tallinnas Peterburi teel asuva kinnistu. Huvi ettevõtte vastu on üles näidanud Skandinaavia investeerimisfondid.
"Kui aasta lõpuks õnnestub jõuda tehinguni, siis see oleks hea. Praegu on meil kolm-neli pakkumist, mida arutatakse ja nende seas on olnud ka Skandinaavia investeerimisfonde," rääkis Äripäevale Glaskeki juht Indrek Pajuri.
Ta selgitas, et Glaskek plaanib oma tootmise koondada Tartu tehasesse ja Tallinnas Peterburi tee 47 asuva kinnistu võõrandada. Selle kaudu loodetakse kohata ka investorit. "Tahame Tallinna kinnistut võõrandada ja sellest saadud rahaga oma laenukohustusi vähendada," selgitas Pajuri. Müügiplaane põhjendas ta ka sellega, et Tallinna kinnistu näol on tegu linna sees asuva kalli maaga, mida ei ole otstarbekas pidada.
Esimesed turu kompamised tehti möödunud aastal, aga siis olid investorid Eesti suhtes ootaval seisukohal. Nüüd, kui majandus stabiliseerumas ja riigil euro tulekuks vajalikud nõuded täidetud, on investorite huvi Pajuri sõnul kasvanud.
Glaskeki juht ütles, et omanikud koostöös Swedbankiga on ettevõttesse ka allutatud laenu näol täiendavalt investeerinud. Kuigi Pajuri ei tahtnud täpsetest rahanumbritest rääkida, vihjas ta, et jutt käib rohkem kui kümnest miljonist kroonist.
Aprilliks oli sõlmitud müügilepinguid 50 miljoni krooni eest
Häid uudiseid oli Pajuril ka Glaskeki müügi aktiviseerumise osas. "Selle aasta neljanda kuu alguseks oli meil 50 miljoni krooni ulatuses müügilepinguid sõlmitud, millest osa on täidetud ning teine osa saab täidetud selle aasta jooksul," rääkis ta. See on kaks kolmandikku Glaskeki möödunud aasta ekspordist, lisas ta.
Pajuri sõnul on Glaskeki suund täna üha enam suunatud ekspordile ning tooteid müüakse aktiivselt Inglismaa, Skandinaavia ja Kesk-Euroopa turule.
"Kes ei hakka praeguses olukorras üle piiride vaatama, ei jää elama," kommenteeris Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Tross.
Saneerimisnõustaja: Glaskek juhtimisvigu teinud pole
Trossi sõnul on koostöös Glaskeki juhtkonnaga koostamisel saneerimiskava. "Juhtkond Glaskeki juhtimises vigu teinud ei ole. Tegemist on objektiivse käitumisega antud olukorras, kus Glaskek on muutunud haldusettevõttest taas tootmisettevõtteks," rääkis saneerimisnõustaja.
Edasi koostatakse tema sõnul 2009. ja 2010. aasta käekäigust lähtuvalt prognoosid, millised võiksid olla Glaskeki tulemid järgnevatel aastatel. Kuid prognoosimisel hoitakse pigem konservatiivset joont. "Ja see plaan peab siis igal juhul täituma. Kui täitub üle, siis on ju väga hästi," selgitas Pajuri.
Hetkel kuum
Saneerimisnõustaja hinnangul on kõik Glaskekiga juhtunu tingitud majanduslangusest. "Kui ei oleks olnud nii suurt majanduslangust (näitab käega pea püstloodis toimunud kukkumist – toim.) siis võib-olla poleks neil saneerimist vaja olnudki," rääkis Tross.
Glaskeki auditeerimata kahjum 2009. aasta lõpu seisuga oli 26 miljonit krooni. "Aga varad kaaluvad kohustused üle," lisas Tross. Ettevõtte omakapital on mulluse majandusaasta aruande kohaselt 75 miljonit krooni, kohustusi kokku 352,5 miljonit, millest pikaajalised kohustused moodustavad 162 miljonit.
Swedbank koos kaheksa suurima võlausaldajaga, kellel Glaskeki vastu igaühel üle miljoni kroonine nõue, moodustavad 85% nõuetest. Saneerimiskavas olevaid nõudeid Glaskeki vastu on Pajuri sõnul ligikaudu 36 miljoni krooni ulatuses.
Glaskeki kontserni umbes 1000 töötajast on pärast tütarettevõtete liitmist Glaskekiga mullu jäänud järele 300.
Seotud lood
Tegemist on Swedbank Liisingu pankrotiavaldusega ASi Glaskek vastu, kuid see avaldus on täiesti põhjendamatu ning Glaskeki saneerimine jätkub, kinnitas Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Tross.
Glaskeki saneerimismenetluse eesmärk on ettevõte tervendada, mitte venitamistaktika abil pankrotti lasta. Mõned arved on tõesti tütarettevõtete liitmise järel tasumata jäänud, tunnistas firma juht ja osanik Indrek Pajuri.
Swedbank toetab oma pikajalise kliendi Glaskeki saneerimisprotsessi, ütles panga Balti kõrgendatud äririski juhtimise divisjoni projektide juht Hannes Veskimäe.
Pankrotistunud ASi Glaskek võlausaldajad arutasid nõuete üle, mida on kokku rohkem kui 358 miljoni krooni eest. Swedbanki nõue moodustab sellest ligi 310 miljonit krooni.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele