Eesti rühkimaskriisist välja 

Avaliku ja erasektori meelekindla tegutsemise tulemusena on Eestis kasutusel olev valuutakomitee süsteem üleilmsete finantsturgude survele äärmiselt hästi vastu pidanud. Majanduse senine paindlikkus viitab võimele kohaneda šokkidega ka siis, kui Eesti ühineb 2011. aastal euroalaga, nagu riik on endale eesmärgiks seadnud.

Tänu kõigi valitsusasutuste tähelepanuväärsetele pingutustele, eeskätt eelmise aasta lõpus, jäi 2009. aasta eelarve puudujääk märgatavalt alla Maastrichti kriteeriumis sätestatu. Osalt saavutati see tänu ühekordsetele eelarvemeetmetele ja potentsiaalselt tagasipööratavatele kulukärbetele. Sellegipoolest oleme arvamusel, et kuigi selle aasta eelarve puudujääk on ilmselt suurem kui 2009. aastal, jääb see kulutuste range ohjamise jätkamisel ja majanduskasvu ootuspärasel taastumisel siiski alla 3 protsendi SKPst.

Tulevikus on oluline tagada eelarvepoliitiline jätkusuutlikkus ka tingimustes, kus maksubaas kuivab kokku ja samas süveneb vajadus teha suuremaid kulutusi elanikkonna vananemise ning struktuurse tööpuuduse tõttu. Pensioniea tõstmise plaan on igati tervitatav. Siiski tuleb teha täiendavaid pingutusi, et hoida eelarve puudujääk allpool 3 protsenti SKPst 2011. aastal ja edaspidi ning lisaks veel saavutada tasakaal 2013. aastal, nagu on eesmärgiks seatud lähenemisprogrammis. Võimalike sammude hulka kuuluvad maksubaasi laiendamine, struktuurireformid hariduse ja tervishoiu vallas ja kohalike omavalitsuste ümberstruktureerimine. Rakendamisel tekkivate viivituste ja väljavaadet ohustavate riskide tõttu peaks neid reforme hakkama ellu viima pigem varem kui hiljem.

Häid eelarvepoliitilisi tulemusi, mida on viimastel aastatel toetanud ka ühine soov liituda euroalaga, ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt. Kindlasti tuleb tugevdada eelarveasutusi, mis tähendab muu hulgas läbipaistvamat ja siduvamat keskpika aja eelarveraamistikku ning asjakohaste eelarvereeglite kehtestamist."

23.-29. märtsini külastas Eestit Christoph Rosenbergi juhtimisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, mis analüüsis koos Eesti võimuesindajatega riigi majanduse olukorda ning hindas poliitilisi, eeskätt eelarvega seonduvaid poliitilisi samme.

Delegatsiooni liikmed kohtusid president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki, teiste kõrgemate ametnike ning turuosalistega.