• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,00%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,43%10 392,86
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,94
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,00%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,43%10 392,86
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,94
Eeldatavasti sügisel jõustuva võlakaitse seaduse teravaim mõju tulevastele laenajatele on omafinantseeringu nõude suurenemine, ütles Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe.
"Kodulaenu omafinantseeringu nõue võib tulevikus ulatuda 30-50 protsendi vahele," nentis ta. Põhjus on lihtne – hätta sattunud eraisikutest ja FIEdest võlgnike nii-öelda saneerimiseks loodav võlakaitse seadus suurendab pankade jaoks riski laenukahjude tekkimisel ning seega muutub laenamine praegusest veelgi konservatiivsemaks.
Peamine risk pankade jaoks seisneb selles, et viimistlemisel olev seadus võimaldab kohtunikul pärast tagatisvara realiseerimist üles jäävaid võlgniku kohustusi osaliselt või täielikult kustutada. Vaieldakse veel, kas kustutada saab tulevikus vaid kõrvalnõudeid (intress, viivised jms) või ka põhinõudeid (laen ise).
Põhinõuete kustutamise võimalus annaks pangaliidu hinnangul ühiskonnale signaali, nagu võetud kohustusi ei peaks täitma ja seetõttu kavatseb liit võidelda niisuguse võimaluse vastu.
Lisaks omafinantseeringule tõusevad uue seaduse valguses kindlasti ka laenumarginaalid. "Kui mõnevõrra kõrgem intress võib kliendile olla vastuvõetav, siis lisatagatise puudumisel veelgi kasvava omafinantseeringu jaoks suure tõenäosusega tavakliendil raha ei jätku," märkis Rehe.
Kuigi pangad on olnud tulihingeliselt selle vastu, et võlakaitse seadus hakkaks kehtima juba antud laenudele, siis praeguse seisuga on terendamas just selline tulemus. "Pangad pole sellega küll nõus, aga nii see siiski läheb," nentis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Kuna seaduse eesmärk on päästa hädalisi, ei täidaks selle ainult uutele laenudele kehtestamine oma eesmärki.
Täna toimunud järjekordsel võlakaitse seaduse eelnõu töögrupi kohtumisel laskuti järjest sügavamale detailidesse. Aivar Rehe sõnul on poliitikute eesmärk seadus enne suve riigikogus vastu võtta ning sügisel jõustada. Lisaks pangaliidule ja poliitikutele osalevad töögrupis finantsinspektsiooni, Eesti Panga, kaubandus-tööstuskoja, advokaadibüroo ja saneerijate esindaja ning seaduse kirjutajad.
Rehe toonitas, et uue seaduse puhul on oluline aduda, et see ei puuduta ainult panku ja pangast laenu saanud võlgnikke. Seadus hõlmab ka maksuvõlgasid, võlgu ettevõtetele (näiteks elektriarvete või järelmaksu võlgasid) ning isegi võlgu teistele eraisikutele. Tegemist on väga mahuka ja keerulise seadusega, mille head ja vead vajavad põhjalikku arutelu ning kõigi osapoolte kompromisse.
Pangaliidu ettepanekud töösoleva eelnõu kohendamiseks
* Põhinõude (tagasimakse ja intress) mahakirjutamine võlavabastuse menetluses ei tohiks olla lubatav, kaaluda võib kõrvalnõuete (viivisintressid, leppetrahv) mahakirjutamist.
* Lubatav ei saa olla olukord, kus võlgnik vähendab oma kohustuste mahtu, kuid isiku varade realiseerimist ei toimu. Võlgniku igapäevaseks eluks mitte hädavajalikud varad tuleb võlgade katteks realiseerida.
* Peavad olema selged kriteeriumid, millal isik saab võlgade ümberkujundamise menetlusse siseneda ja need tingimused peavad olema piisavalt täpselt reguleeritud, et välistada põhjendamatud ja pahatahtlikud menetlused.
* Menetlus peab olema selge ja läbinähtav, selleks peab olema menetlusse kaasatud kolmas erapooletu isik, kes teeb kindlaks kõik võlgniku varad ja kohustused, teostab järelevalvet kohustuste täitmise üle ja kindlustab selle, et võlgniku sissetulek tõesti läheb olemasolevate kohustuste täitmiseks.
* Võlavabastus peaks olema ühekordne võimalus.
* Võlavabastuse meetmete sobivuse ja võlgadest vabastamise küsimuses peavad võlausaldajad saama kaasa rääkida ja võlgnevuste igasugusel vähendamisel tuleb võlausaldajate seisukohtadega arvestada.
* Oluline on tagada tagamata nõuete võrdne kohtlemine.

Seotud lood

Uudised
  • 22.03.10, 17:39
Bigbank: võlakaitse võib tekitada petuskeeme
Kui võlanõuete vähendamine muutub segasemaks, siis näen ohtu, et tekib palju pahatahtlikke petuskeeme võlgadest vabanemiseks, ütles Bigbanki juhatuse esimees Targo Raus.
Uudised
  • 20.04.10, 10:25
Tööandjad soovitavad loobuda võlakaitse seaduse eelnõust
Tööandjate keskliidu volikogu soovitab valitsuserakondadel loobuda IRLi juhtimisel välja töötatud võlakaitse seaduse eelnõu algatamisest täna Riigikogu õiguskomisjonis.
Uudised
  • 20.05.10, 08:32
Võlakaitse koormab kohtuid lisatööga
Täna läheb riigikogus esimesele lugemise võlakaitse seaduse eelnõu, mis annab võlgnikule õiguse saada kohtust võlaabi, kuid pangaliit leiab, et riik pole selleks veel valmis.
Uudised
  • 25.03.10, 19:11
Inspektsioon: laenude kallinemine võib vähendada pankade tulu
Võlakaitse seaduse jõustudes laenude omafinantseeringu nõue võib kasvada, kuid see võib mõjuda negatiivselt pankade võimele tulu teenida, märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 12:17
Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele