Võib kindlalt öelda, et meie liitumine euroalaga sõltub Euroopa Liidu tuumikriikide, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, poliitilisest otsusest. Seni kulgeb kõik hästi, kuid ei tohi välistada, et ka meil palutakse ka oodata.
Millal majandus taastub?
Usun, et SKP tänavu kasvab. Loodan, et kriisi teist lainet ei tule ning suudame lahendada tööturul kujunenud olukorra. Erinevate hinnangute kohaselt kestab kriis 4,5 aastat, kriisieelsed näitajad tööturul taastuvad 7,3 aastaga. Aga meil kestab kriis isegi vähem kui kaks aastat.
Aga kui öeldakse, et peame euroga ootama?
Ma ei tea, kas sellisel juhul hakkavad poliitikud midagi tegema. Mind hirmutab, et positiivne häälestatus eurole loob poliitilisel Olümposel illusiooni, et enam ei pea midagi tegema. Kuid kui vaadata faktoreid, millele investorid tähelepanu pööravad, on euro kõigest kuuendal kohal kümnest. Esimesena huvitab neid maksusüsteemi stabiilsus, hindade stabiilsus ja inimressursi olemasolu. Viimasega on meil asjad väga kurvad.
Kriisieelne majanduse struktuur ei kordu kunagi, see muutub. Piltlikult öeldes ei lähe meile enam kunagi vaja nii palju ehitajaid kui enne. Aga meil ei ole isegi mõeldud sellele, milliseid töölisi läheb vaja juba lähitulevikus. Võib juhtuda, et kriisist väljudes ei ole me valmis süsteemseteks muutusteks majanduses ning kaotame oma atraktiivsuse.
Mis juhtub, kui tootjad peavad hakkama ostma elektrienergiat turuhindadega?
Muidugi tähendab see teatud lööki, aga tuleb arvestada, et ekspordi kasvule toetuvad prognoosid on koostatud, lähtudes meie eksporditurgude positiivsetest taastumismärkidest. Tõsi, osa analüütikuid arvab, et see on ajutine kasv.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.