Rahvaliidu kunagine maksuideoloog Janno Reiljan pidas eraisikuist investorite investeerimiskontode loomist ja maksukohustuse edasilükkamist mõttetuks, kuna juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad tulumaksukohustust juba ammu edasi lükata.
Reiljan ütles Äripäevale, et pole olnud Keskerakonna ja Rahvaliidu ühise muudatusettepaneku tegemise juures, mis tahtis laiendada eraisikuist investorite tulumaksuvabastust ka raha paigutamisele Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud firmadesse.
„Kahtlemata oleks õige kohelda investoreid võrdselt, kuid investeerimine on vaid see, kui aktsiaid ostetakse esmaemissioonist. Kõik muu on juba spekuleerimine,“ selgitas Reiljan. Ta lisas, et börsipiirangu kaotamine viiks investorite raha riiulifirmadesse ja sellest pole majandusele tegelikult kasu.
„Maksude mittemaksmine on üldine huvi, mina ka ei tahaks makse maksta, kuid maksudeta ei saaks riik toimida. Leian, et kui olen eraisik, tuleb mul käituda eraisikuna. Kui tahan aga kasutada ettevõtja maksueeliseid, tuleb võtta ka ettevõtja vastutus. See tähendab, et eraisikust investoril tuleks teha siiski valdusfirma või hakata FIEks, nii on kogu tulumaksu asi juba reguleeritud ja lahendatud,“ rääkis Reiljan.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ma ei näe põhjust probleeme tekitada seal, kus neid ei ole, see on minu kui kodaniku arvamus,“ sõnas Reiljan.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eraisikute investeerimiskontode süsteem muudab tuludeklaratsiooni keerukamaks ja võib nõuda riigilt lisaraha, ütles Eesti Pangaliidu juhatuse esimees ja Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe.
Kommenteeriksin tulumaksuseaduse muudatust kolmest küljest: esiteks üldfilosoofiliselt maksusüsteemi võrdsuse tasandil, teiseks USAga võrreldes ja kolmandaks, kuidas Eesti versioonis on sellest seadusest saanud pankadele lisatulu hankimise vahend.
Märkimisperiood kestab 26. juunini
Leedu Keskne Krediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, alustab allutatud võlakirjade programmi teist etappi. Leedus, Lätis ja Eestis pakutakse investoritele 11.–26. juunini võimalust soetada kuni 4 miljoni euro väärtuses 8,25% tootlusega võlakirju. Emissiooni esimene etapp ületas pakkumist märkimisväärselt.