EL suurendab survet Kreekale

Kreekal on aega kuu aega – kui 16. märtsiks pole Euroopa Komisjonile kärpeplaani täitmisel edu ette näidata, tuleb Kreekal rakendada täiendavaid meetmeid – tõsta käibemaksu, luksuskaupade maksu vms.

Kreeka on lubanud kärpida mullu 12,7%-le kärisenud defitsiiti tänavu nelja protsendipunkti võrra 8,7%-le SKPst. „Me ootame, et Kreeka tõestaks, et suhtub antud lubadustesse väga tõsiselt,“ ütles Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker eile hilisõhtul pärast rahandusministrite kohtumise lõppu. Kui Kreeka edenemine komisjoni ei rahulda, sunnib EL Kreekat rakendama lisameetmeid, lisas ta. Eelkõige tuleks kaaluda kulude kärpimist ent ka meetmeid tulude suurendamiseks, vahendas agentuur Bloomberg.

Sama meelt on Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn. „Meie seisukoht on, et kriisikava elluviimise, makromajanduse ning turgudega seotud riskid on materialiseerumas – seepärast on olemas ilmne vajadus lisameetmete järele,“ ütles ta.

Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou tõrjus eile lisakärbete nõudeid, väites, et see oleks niisama raske kui Titanicu kurssi muuta.

Kreeka valitsuse säästukava on juba vallandanud rea streike – täna alustavad kolmepäevast streiki Kreeka tollitöötajad, mis võib pärssida piiriülest kaubandust. Streikida plaanivad ka statistikaameti töötajad. Streigiga ähvardavad ka kütusemüüjad, protestides valitsuse nõude vastu paigaldada bensiinijaamadesse kassaaparaadid, et hakata tšekke väljastama. 

Kreeka võimaliku abistamise osas on euroala rahandusministrite suud lukus. Mingeid vihjeid ei antud ka selle kohta, kas võimalik abi Kreekale võiks laieneda ka teistele suure võlakoormaga riikidele nagu Portugal ja Hispaania.

Võimalust, et Kreeka võiks vajada IMFi abi, nimetas Jean-Claude Juncker absurdseks. „IMF ei hakka koostama Kreeka eelarvet. IMFi puhul räägime vaid tehnilisest abist,“ ütles Juncker. „Ma ei näe mingit alust, miks Kreeka peaks IMFi tuge paluma.“

Kreeka peab tänavu turgudelt laenama 53 miljardit eurot, mis vastab ca 20%-le SKPst.

Ühisraha euro on aasta algusest dollari suhtes odavnenud üle 5%, kaubeldes täna hommikul tasemel 1,3658 dollarit eurost. Kardetakse, et võlaprobleemid pärsivad euroala majanduse toibumist.

ELi valitsusjuhid lubasid läinud nädalal Kreekale toetust, kuid mitte konkreetset rahaabi. Euroopa Keskpanga endine peaökonomist Otmar Issing kirjutas eile ajalehes Financial Times, et igasugune ELi rahaabi Kreekale rikuks ELi aluslepinguid ning õõnestaks rahaliidu aluseid. „Kui Kreekale appi minnakse, on tamm lõhutud,“ hoiatas Issing.