Kreeka probleemid on kogu euroala mure

Ette lekkinud info põhjal soovitab - õigemini nõuab - komisjon Kreekalt suuremat kulude kokkuhoidu ja täiendavat maksude tõstmist. Eriti juhul, kui majanduskasv tuleb oodatust aeglasem - see on kava üks nõrgemaid kohti.

Osa analüütikute hinnangul on Kreeka seis aga sedavõrd tõsine, et riik omal jõul välja ei rabele ning vajab kriisiabi kas Euroopa Liidult või veel parem - IMFilt.

Kreeka valitsus lubab 12,7%-le kärisenud eelarvedefitsiidi tänavu kärpida 8,7%-le SKPst, plaanides kulude kokkuhoidu ja tulude kasvu 10 miljardi euro ulatuses. Tervelt 2 miljardit eurot tahab Kreeka võita tõhusamast maksukogumisest.

palunud IMFilt. Autorite hinnangul oleks see õige ja vajalik samm, mis lisaks usaldust Kreeka kriisikava suhtes.

"Sellel on oma poliitiline hind," möönavad autorid. EL peaks tunnistama, et taas ei ole Washingtoni abita hakkama saadud. Mida teeb aga EL, kui kriisikava Ateenas streigid vallandab? Kas ELi riigid jäävad Kreekale rangeid nõudmisi esitades üksmeelseks?

"Poliitiline hind oleks veel kõrgem, kui katsed probleemi "pereringis" lahendada läbi kukuvad ja ikkagi IMFi appi tuleks hüüda," nendivad autorid.

tasub teada

-Kreeka 10aastastelt võlakirjadelt nõudsid investorid eile tootlust 6,69%, Saksa riigi võlakirjadelt 3,19%.-Selleks, et kindlustada 10 miljonit dollarit Kreeka riigi võimaliku maksejõuetuse vastu, tuleb maksta 384 000 dollarit, Saksamaa võlakirjade puhul võrdluseks 36 000 dollarit.-Euroalal käest lastud konkurentsivõime taastamiseks peavad palgad ja hinnad Kreekas alanema 20-30%. See tähendab kõrget tööpuudust ning pikkadeks aastateks majanduse kiratsemist.