Rootslased viisid Eesti raha

1) Eesti rahaomanikud võeti pantvangiks. Rootsi pangad hakkasid pakkuma Eesti hoiustajatele põhjendamatult kõrgeid intresse. Millegipärast otsustati, et pankade finantseerimine Balti klientide poolt peab suurenema. Kuigi odavam finantseerimine oli pankadele kättesaadav nii Rootsis kui ka mujal, leiti, et laenamine Baltimaadele oli hoiustamisega võrreldes liiga suur. Lisaks leiti, et kroonihoiustajatele võib maksta suurt preemiat, et nad Eesti kroone eurode vastu ei vahetataks. Asi muutus nii absurdseks, et aasta lõpus oli Eesti pankades kroonihoiused suurusjärgus 90 miljardit, samal ajal kui kroonilaenud olid kukkunud 30 miljardini. Rootsi pangad olid valmis maksma kroonihoiustajatele kopsakat raha, et nad oma rahaga midagi produktiivset ei teeks, ehk: eestlastele maksti sisuliselt, et nad ei investeeriks Eesti majandusesse. Eesti valitsus andis omapoolse hoobi, vabastades eraisikutest hoiustajaid tulumaksust.

2) Eesti laenajatele raha ei antud. Nagu piirati hoiustajate raha voolamist majandusesse, nii piirati ka laenamise võimalust. Laenamine kallines tohutult ja krediiti anti vähe. Mõju rahapakkumisele oli selgelt kärpiv.

3) Rootsi fondiinvestorite raha kohale ei jõudnud. Rootsis on sisuliselt olemas üks suur Balti riikidele suunatud aktsiafond, nimelt East Capital Baltikum. Suvel tormasid rootslased sinna oma raha investeerima, kuid fondihaldurid ostsid selle raha eest hoopis Rootsi pangaaktsiaid ja Rootsi riigivõlakirju. Niimoodi ei jõudnudki raha Eestisse, kuigi Rootsi väikeinvestorid tahtsid tegelikult siit juba siis kõvasti odavnenud vara osta.

4) Rootsi meedias hoiatati pidevalt Baltimaade eest. Kuna buumiaegadel oli Rootsi meedia Baltimaade riskide koha pealt vait, siis 2009. aastal käis pidev hoiatamine. Ehk hoiatati siis, kui oli juba hilja. Niimoodi vähenes välisinvestorite huvi Baltimaade vastu ja ka nende raha jäi sissevoolamata.

5) Rootsi kroon kukkus Eesti krooni vastu. Rootsi keskpank lubas väga madalate intressidega Rootsi kroonil euro (ja krooni) vastu kukkuda. Sellega halvenesid Eesti ettevõtjate võimalused müüa oma tooteid eksporditurul ja ka taas vähenes raha sissevool Eestisse.

Niisiis tühjendasid Rootsis vastu võetud otsused mitmel moel Eestit rahast. Lühiajaliselt tähendab aga vähem raha kukkuvat majandust ja suurenevat hirmu.

Rootsi meetmed mõjusid Eesti aktsia- ja kinnisvarahindadele pärssivalt. Võitjaks võib nimetada neid, kellel oli võimalus sellist vara kokku osta. Kõige suurem võitja oli ehk TeliaSonera, kel õnnestus odavalt terve Eesti Telekom haarata.

Aasta lõpul hakkas olukord muutuma ning raha hakkas Eestisse voolama. Kuna eestlased kärpisid impordi miinimumini, voolas ELi struktuurfondi raha sisse ja Eesti palgad olid juba kukkunud rohkem kui Rootsi kroon Eesti krooni suhtes, seega eksport taastus. Rootsi meedias rauges negatiivne raporteerimine Baltimaade tegemistest ning arvatavasti 2010. aastal trend jätkub.