"See on heategevus, aga ikkagi erafirmade heategevus," toonitas ravimifirmade liidu juht Erki Must. Tema sõnul on esialgu juunini 2010 kestva projekti eesmärk toetada kroonilisi haigusi põdevaid inimesi oma ravi jätkama ka rahapuudusel. Krooniliste haiguste ravimeid on 50%-lise soodusmäära all vähe.
Haigekassa esindaja sõnul on oluline, et isikud, kes selle kampaania raames ravimeid saavad, on ravikindlustusega töötud ehk aktiivsed töötud. Soodusretsepte hüvitab haigekassa kindlustatutele ikka nii nagu tavaliselt.
Akshay Mody sõnul vähendavad projektis osalevad kümmekond firmat kindlasti järgmisel aastal turundus- ja reklaamikulusid, sest kuskilt tuleb heategevuseks minev raha võtta. "See on ikkagi turundusprojekt," sõnas ta. Kokku plaanitakse töötute raviks kulutada 12-15 miljonit krooni.
Enamus firmasid, kes heategevusprojektis osalevad, ei ole Eestis registreeritud ettevõtted, vaid välisfirmade filiaalid. Nad ei pea toetuselt maksma nn kingitusemaksu, mis on 21/79 ehk 26,5%.
Erandiks on üks suurimaid Eesti ravimimüüjaid GSK, kes on siin registreeritud osaühinguna. "Maksame umbes miljon krooni tulumaksu," arvestas Mody, kelle sõnul on nad nii hingega asja kallal, et maksustasumine tuli alla neelata.
Paar muud müügiloa hoidjat aga on projektist taandumas või keeldunud, kuna ei pea õiglaseks heategevuselt riigile lisamakse maksta.
Ravimeid saab ostma hakata 19 apteegist, peamiselt Magnumile kuuluvates Apothekades. Siingi oli Erki Musta sõnul määravaks heategu. Pakkumine võeti ka apteegikette omavatelt Tamrolt ja Euroapteegilt, kuid Magnumi oma oli parim.
"Magnum ei küsinud teenustasu, nad kirjutasid oma kuludega arvutitesse uued süsteemid, tegid kiire koolituse apteekritele," rääkis Must. Ta märkis, et kindlasti lisandub kinnimakstavaid ravimeid.
Eelmisel kolmapäeval käivitunud projekti töötutele ravimiostu hüvitamiseks on lülitunud kümme ravimitootjat kokku ligi 150 ravimiga.
Seotud lood
Äripäev saatis küsimused, mis puudutavad MSD üritust, Arstide Liidule kolmapäeval, kuid pole neile vastuseid saanud.
Eri riikides kulutatakse vaktsiiniostmisele ligi seitse miljardit krooni, mille pealt teenivad märkimisväärselt suurt tasu ravimitootjad, kirjutas venekeelne võrguväljaanne dv.ee.
Esimene poolaasta tõi ravimimüügis
märgatava languse ja ka teiselt ei ole midagi head oodata.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.