Probleemid, mida RagnSells Eesti majanduskeskkonnas ja eriti jäätmemajanduses jätkuvalt näeb, on euroraha suunatud eraldamine sobivate erakonnatoetuste vastu, erakondade finantseerimine ühe ärigrupeeringu positsiooni kindlustavate seaduseelnõude läbisurumiseks, erafirmade ametnike äraostmine sobivate lepingute või toetuse saamiseks ning valitsusliikmetega manipuleerimine.
Oleme sellega seoses viidanud ühele pakendiringlusega tegelevale MTÜ-le, kelle varjatud omanikud kontrollivad tänu seaduse ja erialaministri poliitilisele toele 70% (u 70 mln aastas) pakendite taaskasutusrahast ja tervet MTÜde ja nende külge seotud puukfirmade võrgustikku.
Seda MTÜd kontrollivad inimesed on oma tegemistes läinud juba nii ülbeks, et vajadusel ütlevad ministrile, millist infot tuleb avalikkusele jagada ja annavad samas teisele läbi meedia pasunasse, sest see on nende tegevuse seadusevastasusele tähelepanu juhtinud. Kahjuks suudavad Eestis oma motiive varjavad inimesed MTÜ sildi taha pugedes osta poliitilist toetust ja pakendiettevõtjate raha kasutades manipuleerida Eesti valitsuse liikmetega, nagu ise tahavad.
Jäätmekäitlus ja võibolla ka kogu Eesti majandus on minu arvates teelahkmel. Valik on kas Läti või Euroopa mudel. Valime stagnatsiooni ja majandusliku õitsengu vahel. Kui seadusi, poliitikuid, ministreid on jätkuvalt võimalik ärihuvides ära osta - oleme minemas Läti teed. Kui suudame seadusrikkujad, altkäemaksuandjad ja lihtsalt vassijad peatada, võime loota siiski euroopaliku riigi ülesehitamisse.
Kuniks see võitlus erinevate arengustsenaariumite vahel käib, jääb avalikkusele arusaamatuks, mis toimub. Üks jäätmekäitleja süüdistab teist, pori lendab ja sõnum on segane. Tundub, nagu pada sõimaks katelt, ühed mustad mõlemad. Ent avalikkus ei saagi selgust enne, kui mõni altkäemaksuandjatest ja poliitikute äraostjatest on seadusega ettenähtud karistust kandma pandud.
Tore on, et pädevad riigiorganid, mille hulka kuulub ka siseministeerium, on kõnealuse MTÜ tegemised tõsiselt luubi alla võtnud. Ragn-Sells kavatseb riigiorganeid nende töös aidata ja usub siiski puhta ärikeskkonna võimalikkusesse Eestis. Kui on asutusi, ettevõtteid ja isikuid, kellele samad probleemid muret teevad, palun meiega ühendust võtta. Ehk leiame koos lahenduse, kuidas (jäätme)ärimaastikku prahist koristada. Teeme seekord tõesti ära!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele