Streigi mõju raske ennustada

Üks põhimõtteid on, et kahju põhjustanud sündmus peab olema ootamatu ja ettenägematu. Kõnealuse juhtumi korral võib muidugi diskuteerida, kas tegu oli sellise sündmusega või mitte - mõni nädal enne streigi algust oli teave streigiohust juba liikumas. Lisaks asjaolu, et streigi puhul on tegu isikute grupi teadliku otsuse ja teoga, mitte näiteks ootamatult juhtunud õnnetusega.

Aga isegi kui tõesti selgub, et tegemist oli ootamatu ja ettenägematu sündmusega, saab piiranguks teine oluline põhimõte, millest kindlustusteenuse osutamisel lähtutakse.

Selleks, et konkreetse riski vastu saaks kindlustada, peab olema võimalik hinnata sündmuse esinemise tõenäosust ja majandusliku mõju ulatust. Nende hinnangute alusel kujuneb teenuse maksumus. Maksetest finantseeritakse keskset selle riski kaitseks moodustatud fondi, millest omakorda kompenseeritakse sellest riskist tulenevaid kahjusid.

Streigi korral kirjeldatud skeem ei tööta, kuna pole võimalik prognoosida selliste sündmuste realiseerumise sagedust ja mõju. Seetõttu ei küsi kindlustusseltsid raha selle riski eest lepingu sõlmimisel ega paku ka selleks kindlustuskaitset. Lisaks kaasneb vastutus - üldjuhul lepingulistest suhetest tekkida võivate kahjude vastu end kindlustada ei saa (v.a mõni spetsiifiline kindlustusteenus, nt krediidikindlustus).

Kannatanul on aga õigus nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist ettevõttelt, kes streigi tõttu teenust ei osutanud. Ilmselt pole see kõnealusel juhul probleem, aga ma ei oska seda hinnata, kas ja millises ulatuses teenuse osutaja streigist tekkinud kahju kompenseerib.

Üldiselt võib sellistel juhtudel abi olla eelnevalt sõlmitud õigusabikulude kindlustusest, kuna see aitab korraldada ja rahastada nõude menetlust ja seega aitab muretumalt lahendini jõuda.