Eesti Telekomi vähetuntud äri: pool miljardit kõnekaartidega

"Tegu on kõnekaardiga väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele ja Euroopa Liidu riikides reisivatele inimestele. Kõnekaardil on eri brändid eri riikides, kuid tehnoloogilises mõttes on tegu EMT SIM-kaartidega," tutvustas Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm projekti, mis aitab Eesti Telekomil astuda Eesti suuremate eksportööride Baltika ja Wendre kandadele.

Sel põhjusel kasutavad need kõnekaardid Eesti numbreid, mis algavad suunakoodiga +372. Rahvusvahelised kõned, SMSid, andmeside jms teenused käivad Eesti kaudu ning EMT teenib selleltki.

Tulu tuleb väljastpoolt, mitte Eesti lõppkliendiltAllhanget osutab EMT Kanada päritolu sidefirma CSC Telecom siinsele harule TOP Connect OÜ. Teenus toodi turule 2006. aastal ja tänavu ulatub selle maht juba poole miljardi kroonini.

Kõnekaarte müüb TOP Connect eri nimede all - näiteks TravelSIM ja Explorer -, mis olenevad riigist ja kaardi positsioneeringust. Eestis välja töötatud kaardi kasutajaid on maailmas üle poole miljoni, näiteks saab neid osta USAs, Hiinas, Venemaal, Austraalias, Jaapanis ja Indias.

Sel alal konkurente kümmekond

EMT arendusjuhi Kuno Peegi kinnitusel on maailmas kümmekond suurt rahvusvahelist mobiilide kõnekaartide pakkujat, ent mitmed üritajad on ka kiiresti pankrotti läinud.

Tele2 juhatuse esimees Toomas Tiivel ütles, et pole EMTs välja töötatud rahvusvahelistest kõnekaartidest kuulnud. "Pool miljardit krooni on päris suur number, et end selle teemaga rohkem kurssi viia," märkis ta. Tele2-l tema sõnul praegu suuri ekspordiprojekte pole.

Kommentaarid

Taavi Kotka, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) juhatuse esimees

Eesti Telekomi allhange on üks suuremaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ekspordiprojekte Eestis. Rohkem teeb küll Ericsson Eesti, aga see liigitub juba elektroonika valdkonna alla.

Tark alltöövõtt on ainuvõimalik lahendus, sest näiteks Ukrainast tuleb programmeerijaid märksa rohkem. Nendega on aga raske odava allhanke osas konkureerida.

Siiani on Eestis rohkem tehtud lihtsat programmeerimistööd, ent peame liikuma nn toiduahelas ülespoole, tegema senisest enam oma tooteid. Samas on neid tooteid raske maailmas müüa, selleks on vaja mingit katusorganisatsiooni, n-ö vihmavarju. Näiteks Regiol on selleks Ericsson, Webmedial Hewlett-Packard.

Valdo Kalm, Eesti Telekomi juhatuse esimees

Eestil on šanssi teha eksporti just targa, mitte odava alltöövõtuna. Võid ju ka alltöövõtjana väga suurt väärtust luua.

EMT-l on rida rahvusvahelisi ühisprojekte arendusportfellis. Kõik need on partnerteenused, kus on ühendatud eri firmade kompetentsid. Ei näegi erilist võimalust üksinda rahvusvahelisele turule siseneda - lihtsalt ei jätku ressursse ja ka oskusi.

Rahvusvaheline edukus seisneb eelkõige avatud ja win-win koostöös - siis võime rääkida targalt tehtavatest optimaalsetest investeeringutest ning sellel põhinevast edukast ning pika elueaga tootearendusest.

Ajupotentsiaali Eestis jätkub, seda on vaja ainult targalt eesmärgistada ning osapoolte ressursse mõistlikult ühistöös jagada. Win-win koostöö eeldab aga ka teenitud marginaali jagamist - see ongi väikese Eesti (ka firmade võtmes) tuleviku ekspordisuutlikkuse peamine võti.

Taust

*Telekomi partneri majandustulemused muljetavaldavad*Eesti Telekomi ja OÜ TOP Connect koostöös loodud kõnekaarditeenus käivitus 2006. aastal. Kaart on mõeldud klientidele, kes viibivad sageli välismaal ning neid müüakse enam kui 60 riigis.*Ligi 40 töötajaga TOP Connecti mullune käive oli 547 miljonit krooni ja kasum 56 miljonit. Aasta varem oli käive 284 miljonit ja kasum 30 miljonit krooni. *Jaotamata kasum ulatus eelmise aasta lõpu seisuga 118 miljoni kroonini.*Travel SIMi kõnekaartide ja teenuste müük andis TOP Connecti käibest eelmisel aastal 282 miljonit krooni.*TOP Connecti võrdsed omanikud on OÜ Space Holding kaudu Valgevene juurtega kanadalased - 33aastane Max Rivshin ja 27aastane Anthony Rivshin.*Eesti Telekom lahkub börsilt seoses suuromaniku TeliaSonera eduka ülevõtmispakkumisega.*Kuigi Eesti Telekomi kolmanda kvartali käive vähenes 14 protsenti ja kasum ligi viiendiku võrra aastases arvestuses, oli käive ikkagi muljetavaldav 1,34 mld krooni ning kasum 0,4 mld krooni.