Trahvi kõrvale tuleb tsiviilnõue

Euroopa Komisjon on juba mitmeid aastaid järjest püstitanud konkurentsiõiguse rikkumiste eest määratavate trahvide suuruste osas rekordeid. Vahepeal jäi koguni mulje nagu olekski järjekordse rekordi püstitamine eesmärk omaette. Suurim trahv, mille Euroopa Komisjon on ettevõtjale teinud, on tänase päeva seisuga 896 miljonit eurot. On ilmselt aja küsimus, millal saab ületatud miljardi euro piir. Rahatrahv ei ole siiski ainukene asi, mida ettevõtja tänapäeval kartma peab. Vaatamata sellele, et ilmselt on sada miljonite eurode suurusel rahatrahvil arvestatav üldpreventiivne mõju ettevõtjatele, on Euroopa Komisjon aktiivselt tegelemas muude konkurentsijärelevalve meetmete tõhustamisega. Üheks selliseks meetmeks on tsiviilnõuete esitamise soodustamine.

Senimaani on konkurentsiõiguse kohaldamine nii Eestis kui teistes EL liikmesriikides tähendanud eelkõige haldus- või kriminaalõiguslikku vastutust. Tsiviilkahjude hüvitamine on jäänud tagaplaanile. Tavaliselt algab konkurentsijärelevalve kaebusest konkurentsijärelevalve asutusele ja sellega asi ka piirdub. Konkurentsijärelevalve asutuse otsusele järgnevalt tsiviilnõuete (kahjunõuete) esitamine kohtusse on endiselt nii Eestis kui paljudes teistes liikmesriikides haruldane.

Olukord võib varsti aga oluliselt muutuda. Juba 2004. a viis Euroopa Komisjon läbi uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada välja, millised takistused esinevad liikmesriikides tsiviilnõuete esitamisel konkurentsiõiguse alaste rikkumistega tekitatud kahjude hüvitamisel. Uuringut ajendas ilmselt läbi viima tsiviilnõuete vähesus. Aasta hiljem avaldas Euroopa Komisjon tsiviilnõuete kohta ka Rohelise Raamatu ja seejärel 2008.a Valge Raamatu, mis sisaldas juba konkreetseid ettepanekuid efektiivse tsiviilnõuete esitamist soodustava süsteemi väljatöötamiseks Euroopa Liidus. Tõenäoliselt hakatakse juba mõne aasta pärast ühtlustama liikmesriikide siseriiklikke õigusakte konkurentsiõiguse rikkumistest tulenevate tsiviilnõuete esitamise osas, et lihtsustada ja soodustada vastavate nõuete esitamist. Võimalikele õiguserikkujatele tähendab see aga seda, et varsti ei ole rahatrahvid (mis teatavasti vähemalt Eestis ei ole senimaani olnud konkurentsialaste õiguserikkumiste korral kuigi suured) kõige suurem risk, vaid pigem tuleb hakata tundma muret võimalike tsiviilnõuete pärast.