- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,46%7 363,91
- DOW 30−0,1%51 659,33
- Nasdaq −2,14%25 605,55
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,75
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,46%7 363,91
- DOW 30−0,1%51 659,33
- Nasdaq −2,14%25 605,55
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: olen Swedis väga pettunud!
Ma olen väga pettunud Swedpanga eileõhtuses
otsuses hinnata oma võlakirjafondi Private Debt Fondi väärtusest maha 21%.
Sellega ei hävitatud mitte ainult Swedpanga sajakonna privaatpanganduse kliendi, vaid ka sadade tuhandete Swedpanga II samba fondide osanike konkreetsest investeeringust iga viies kroon. Kokku 120 miljonit krooni.
Minu meelest on tegu ebaeetilise teoga ja ma ei saa (sulgudes: taas) aru, miks finantsinspektsioon midagi ei tee ja investorite huve ei kaitse.
Mullu üritas SEB pank oma Likviidsusfondi klientidele kaela määrida mõnisada miljonit krooni halba investeeringut. Äripäeva ja üldsuse surve tõttu sellest plaanist loobuti, lisaks sai SEB ka karistada.
Antud juhul finantsinspektsiooni põhjendus, et investeerimine ongi riski sisaldav ala, ei ole veenev.
Esiteks. Võlakirjafondi müüaksegi ju kui vähese riskiga fondi, alternatiivina aktsiafondidele. Võlakirjafondid eriti tõusta ei saa, kuid kahju võiks ka väiksem olla. Eestis kukub aga välja, et võlakirjafond on fond, kus võita pole üldse võimalik, küll aga kindlasti ja ainult kaotada.
Teiseks. Kuigi iga nädal hinnatakse fondi varasid, leiti nüüd, et parem on varad ühe korraga maha hinnata. Ilmselt seetõttu, et sel nädalal saabub päev, mil oleks võimalik Swedpanga Private Debt fondist väljuda. See, et paari võlakirja väärtus hinnati nüüd järsku nulli, ei veena, sest tegemist juba ammu probleemsete võlakirjadega, ja mitte ainult konkreetselt nulli hinnatud investeeringuid hinnates.
Kommentaariumites on juba arutletud teemal, paljudel juhtudel on siis tegu ettevõtetega, kellele Swedpank laenu andis, kellele seejärel võlakirjafondist II samba klientide rahaga süst tehti ja nüüd kahju fondi investorite, sh pensionifondide klientide kaela jäeti? Siinkohal tahaks väga selget Swedpanga selgitust kuulda.
Vaadake korra seda investeeringute (võlakirjade) nimekirja, kuhu Swedpanga fondihaldurid pensioniraha eelnevatel aastatel investeerinud on. Ja mõelda korra, kas te ise sinna raha oleksite pannud. Või kas panga fondihaldurid ikka oma isiklikku raha sinna paneksid? Vaevalt. Mitte ei usu.
Mulle tundub üha enam, et Eesti pankades pakutakse finantsnõustamise pähe puhast toodete müüki.
Tegelikult kasutavad pangad ära olukorra, kus kliendid (muide kohati arusaamatul moel) neid usaldavad ning müüvad häbenemata oma tooteid, markeerides seda nõustamisega.
Kui Saksamaal näiteks nimetatakse sarnaseid pangahaldureid „kaufmanideks“ ehk müüjateks, ja finantsnõustajad tõepoolest nõustavad, lähtudes kliendi huvidest, mitte panga enda investeeringutest, siis meil puuduvad pankades tegelikult sõltumatud finantsnõustajad.
Hetkel kuum
Nõustajad, kes sinu eest seisavad. Tegelikult on turg neist ikka üsna tühi. Kui meie oma toimetuses üritame üldisemat investeerimisnõu anda, siis personaalse ja sõltumatu finantsnõustamise osas on praegu nii karjuv vajadus, et see vaakum võiks küll juba lähemal ajal osaliseltki täituda.
Soovitan üsnagi skeptiliselt suhtuda pangatelleri või oma halduri juttu. Mõelge kriitiliselt, viige end ise kurssi. See on ju teie raha. Ärge laske end pimestada jutust, vaadake kainelt toote hinda, riske, potentsiaalseid tulusid, väljumisvõimalusi ja -tasusid ning kõike muud, mis teid kaitseks halba otsust tegemast.
Selle asemel, et osta või vähemalt pimesi osta pankade pakutavaid fonde, milles pidevalt tuleb välja ülihalbu investeeringuid ja maksta, ma väidan, ikka väga suurt haldustasu, kasutage enda tervet mõistust. Ostke kasvõi maailmas tuntud dividendiaktsiaid ja te olete suurema tõenäosusega suuremas võidus päeva lõpuks, kui andes oma raha panga kasutada. Jah, karmid sõnad, kuid just selline mõte on viimastel kuudel uudiseid vaadates tekkinud. Kahjuks.
Seotud lood
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel
väljendas oma teisipäevases arvamusloos
pettumust Swedpanga Private Debt Fondi väärtuse allahindluse osas.
Alates tänavu suvest tehakse kõik Swedbanki
pensionifondide investeerimisotsused Rootsis Roburi-nimelises tiimis ning
väidetavalt on fondid koos Rootsi kolimisega muutunud oluliselt
konservatiivsemaks.
Valimiste eel väga aktiivseks ajaveebnikuks
hakanud Edgar Savisaar väidab enda blogis, et Swedbank hoolitses ainult
enda eest, pidades 300 000 pensionikoguja tulevikku tähtsusetuks.
Swedbanki pensionifondide fondijuht Jelena
Fedotova ütles Äripäevale, et Swedi pensionifondidel on võrreldes Eesti
majandusega isegi hästi läinud ning riskantsed võlakirjad pole tema
hinnangul mitte rämps, vaid buumiaegsete Eesti tippettevõtete võlakirjad.
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele