- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,8%7 736,94
- DOW 300,39%53 674,58
- Nasdaq 1,54%26 532,05
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,8%7 736,94
- DOW 300,39%53 674,58
- Nasdaq 1,54%26 532,05
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF kiidab end riikide kiire abistamise eest
Nädalavahetusel avaldatud raportis kiidab
IMF, et fondi suured ning vähem rangete tingimustega abipaketid riikidele Lätist
Islandini on aidanud praeguses kriisis kõige hullema stsenaariumi nendes
riikides ära hoida.
Samas hoiatab fond, et stabiliseerumise märkidest hoolimata vajavad mitmed riigid abi tõenäoliselt veel ka pärast praeguste abilaenukokkulepete lõppu. Eelkõige nimetas fond ära Läti, Islandi ja Ukraina, millel saab olema kõige raskem. Lätil seotud valuutakursi pärast, Islandil tohutu välisvõla ning Ukrainal sisepoliitiliste nägeluste pärast.
„Abiprogrammis osalevate riikide toibumine saab olema aeglane ja seotud suurte riskidega,“ märgib raport.
Ülevaates, mis käsitleb 15 riiki (peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa), mida läinud aasta septembris teravnenud finantskriisist saadik on toetatud, märgib IMF, et seekord pole fondi abipaketid reeglina kaasa toonud keskpanga intresside järsku tõusu, valuutade devalveerimist ega tormijooksu pankadele.
Lääne- ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on raportis vaatluse all IMFi abipaketid Ungaris, Islandil, Ukrainas, Lätis, Rumeenias, Serbias, Valgevenes, Bosnias ja Gruusias. IMFi hinnang on, et abipaketid on olnud edukad.
„See raport näitab meile, et IMFi toetusega on mitmeid viimaseid kriise iseloomustanud vapustusi õnnestunud siiani vältida või on need esinenud oluliselt tagasihoidlikumas ulatuses,“ tsiteeris agentuur Reuters IMFi juhti Dominique Strauss-Kahni.
IMF tõdes, et fondi reageerimine tänases kriisis näitab, et varasematest vigadest on õpitud. Seekord ei ole esitatud nii ränki ja paindumatuid laenutingimusi kui 1997-99. a arenevate turgude kriisis. Lätis ja Ukrainas näiteks on IMF lubanud suuremaid eelarvedefitsiite, samuti on IMF lubanud abilaenuga rahastada valitsuse eelarvet.
Mingeid blankoveksleid pole fond siiski välja andnud. Samal ajal kui fond ergutas USAd, Lääne-Euroopat ja Hiinat laenurahaga oma majandust ergutama, nõuti Ida-Euroopa riikidelt kulutuste piiramist. IMF õigustab, et mitmed Ida-Euroopa riigid olid kriisi puhkedes juba suure võlakoormaga ning ei saanud sarnaselt paremini majandatud riikidega enam oma võlakoormat kasvatada.
IMF kirjutas, et on „märkimisväärne“, et IMFi abi saanud riigid on suutnud vältida panganduskriise. Seda eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, mida kriis tabas vahetult laenubuumi kannul.
IMFi raporti järgi on fond läinud aasta septembrist eraldanud abivajajatele 163 miljardit dollarit.
Seotud lood
Island, Ungari ja Läti, mis vajasid läinud
aasta sügisel rahvusvahelist abilaenu, on täna – aasta hiljem – toibumisest
alles kaugel, kirjutab reitinguagentuur Moody’s värskes analüüsis.
Järgmisel nädalal tuleb Lätti
Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon, et arutada majanduse olukorda ning
aidata Läti valitsusel kokku panna 2010. aasta eelarvet, vahendas Bloomberg.
Poliitiline olukord Lätis läheb järjest
hullemaks, kirjutab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen, kommenteerides
Läti Rahvapartei otsust heita oma ridadest välja liige, kes hääletas ainsana
valitsuse kinnisvaramaksu kava poolt.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele