Kriisist väljumise eelarve

Kui tänavune riigieelarve on mitmes mõttes kokku hoidmise eelarve, siis tuleva aasta eelarvega tuleb teha ettevalmistusi kriisist väljumiseks. See tähendab jätkuvalt tõsist tähelepanu avaliku sektori tulude ja kulude vahekorrale, kuid samas ka teatud rõhuasetusi eelarvekulude, sealhulgas välisvahendite planeerimisel.

Järgmisel nädalal esitab valitsus riigikogule 2010. aasta riigieelarve, millele see eelarve peaks vastama?

Esmalt tasakaalust - on selge, et valitsuse esitatava eelarve puudujääk peab mahtuma 3% piiresse. Seda mõistagi parima teadmise põhjal - valitsus ja parlament saavad lähtuda eeskätt rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosidest, mitte sisetundest või tagantjärele tarkusest. Poliitikuid on kohane kritiseerida siis, kui nad prognoose teadlikult ignoreerivad, mitte siis, kui prognoosid ise ebatäpseks osutuvad. Prognooside järgi on Eesti majanduse maht järgmisel aastal tagasi aastas 2006, seda ei saa mingil juhul ignoreerida ka avalik sektor. Riigiasutuste tegevus- ja majanduskuludega on 2006. aastasse tagasiminek vajalik ja võimalik, samuti väga paljude riigiasutuste koosseisudega, mis on buumiaastatel kui pärmil paisunud. Kogu avaliku teenistuse palkade puhul 2006. aastasse tagasi kindlasti ei jõuta - märkimisväärse osa riigipalgalistest moodustavad õpetajad, politseinikud, päästjad ja paljud teised elutähtsate funktsioonide täitjad, kelle palgatase nii suurt kärbet ei võimalda.