Rootsi keskpank: Balti risk pankadele püsib

Finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast teevad muret arengud Balti riikide kinnisvaraturul. Paljus meenutab see Rootsi oma kinnisvarakriisi aegu. Tallinnas on korterite hinnad 2007. a tipust keskmiselt poole võrra kukkunud, Lätis on kukkumine veel suurem. Et aga nõudlus uute elamispindade järele pole kadunud ja hinnad on sedavõrd alla tulnud, on lootust, et majanduskonjunktuuri tõusule pöördudes ka hinnad tõusma hakkavad. Oluline on, et riigid vajalikud reformid tehtud saaks, et kulude tase jälle tõusma ei hakkaks.

Mis puudutab arenguid Rootsi kinnisvaraturul ja sealt johtuvaid ohte Rootsi pankadele, märgib Nyberg, et ehkki kinnisvarasektorisse antud laenude osakaal on 20% portfellist, on see osa väiksem kui 90nendate aastat kriisi ajal (toona kolmandik laenudest). Risk on olemas, kuid toonasega võrreldes pole turu „mull“ nii suur. Üks olulisemaid erinevusi on, et intressid on madalamad, kuna enam pole vaja keskenduda Rootsi krooni fikseeritud kursi kaitsmisele.

Tänases majanduslanguses on paratamatu, et Rootsi pankadel tuleb kanda suuri laenukahjumeid. Selle aasta esimesel poolel ulatusid need 30 miljardile Rootsi kroonile, mis aasta baasile ümber arvestades vastab 0,84%le kogu laenuportfellist. 44% neist kahjumitest tuli Rootsi pankade tegevusest Balti riikides. Keskpanga värskeima analüüsi järgi võivad laenukahjumid panga põhistsenaariumi järgi kasvada tänavu ja tuleval aastal 2%le pankade laenuportfellist. Mustema stsenaariumi järgi – kui olukord Rootsis ja Balti riikides kujuneb arvatust keerulisemaks – võivad laenukahjumid küündida 4,3%le. Umbes 40% neist kahjumitest on seotud Balti riikide ja mujale Ida-Euroopasse antud laenudega. Need on suured kahjumid, ehkki mitte niisama suured kui 1991-1994. a kriisis. Siis ulatusid laenukahjumid 13%le laenuportfellist.

Rootsi suurpangad on tugevdanud oma kapitalibaasi ning paistavad rahvusvahelises võrdluses hästi kapitaliseeritud. Neljast suurpangast kolm on läinud sügisest läbi viinud uusemissiooni ning Swedbank korraldab varsti veel ühe emissiooni. Seda ilma riigi garantiita. Paljudes riikides, kus pangandussüsteem on kriisist rohkem kannatanud, pole selline asi võimalik. Samuti on pangad kapitali suurendanud sellega, et pole aktsionäridele maksnud dividende või on neid vähendanud. Siiski tuleb nentida, et oht pole möödas. Kui olukord arvatust enam halveneb ja laenureitingud surve alla satuvad, võivad pankadel tekkida uuesti rahastamisega probleemid.

Finantskriisi puhkemisest on Rootsi keskpank sõlminud kahe Balti riigiga valuutavahetuslepingud. Vajadusel saab Eesti keskpank vahetada Eesti kroone Rootsi kroonideks ning et Läti keskpank saab Rootsi keskpangast otse eurosid laenata. Nende kokkulepete eesmärk on teha Eesti ja Läti keskpanga jaoks finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamine lihtsamaks. Ühtlasi aitavad need kokkulepped kaitsta Rootsi finantssüsteemi stabiilsust.

Likviidsuse tagamiseks on Rootsi keskpank laenanud Rootsi pankadele vajadusel Rootsi kroone ja dollareid. Laenu on antud tavalisest pikemaks perioodiks ning nõudeid tagatisele on lihtsustatud.

Märgid näitavad, et suve algusest on olukord reaalmajanduses stabiliseerumas ning et ka finantsturud toimivad paremini. Viimane omakorda on eelduseks, et reaalmajanduse toibumine jätkuda saaks. Ka raha- ja eelarvepoliitika on üle maailma jätkuvalt väga ekspansiivne. Nii on mitmeid põhjuseid optimistlik olla.

Samas ei või unustada, et oleme toibumas väga sügavast majanduslangusest ning võtab aega, enne kui nõudlus maailma turgudel taastub. Lisaks on paljudel pankadel maailmas veel pikk maa minna enne kui nende bilansid halbadest varadest puhtaks saavad. Rootsi perspektiivist kujutavad aga majandusarengud Balti riikides jätkuvalt märkimisväärset riski.

Kõne teksti lühendamata kujul leiad siit.