Riigikontroll: valdade valitsemiskulud pole võrreldavad

Eelarvekorralduse kohaselt otsustab tulude ja kulude detailse liigenduse valla- või linnaeelarves iga omavalitsuse volikogu. Rahandusminister on kehtestanud kulude liigendamiseks valla või linna eelarves kaks eraldi klassifikaatorit: kulude klassifikaator majandusliku sisu järgi ning kulude klassifikaator tegevusalade järgi.

Kui võrrelda eelarve osa "Üldised valitsussektori teenused", siis sisaldab see: valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsuse ja linnaosavalitsuste kulusid ning reservfondi, muid üldisi valitsussektori teenuseid, samuti valitsussektori võla teenindamise kulusid. Samas on omavalitsused otsustanud osa ametnikega seotud kulusid kajastada vastavate tegevusalade kuludes. Nagu auditi tulemusena kinnitust leidis, on konkreetse valdkondliku (nt keskkond, sotsiaalne kaitse) funktsiooniga ametnikke, kellega seonduvad kulud on liigitatud konkreetse tegevusvaldkonna kuludeks kui selle tegevusvaldkonna haldamiskulud. Näiteks kasutatakse sotsiaalvaldkonna ametnikega seotud kulude kajastamiseks sageli tähist 10900 ("Muu sotsiaalne kaitse"), milleks annab võimaluse ka eelpool nimetatud eelarveklassifikaatorite kasutusjuhend. Samas ei ole nimetatud tähise kasutusala piiratud üksnes haldamiskulude kajastamisega ning eelarveinfo tarbijal võib sellele tähisele toetudes osutuda võimatuks sotsiaalvaldkonna ametnikega seotud kulude väljatoomine, selgitas Mikli.

Kuna eelarveklassifikaatoritest tulenevatel põhjustel ei ole võimalik haldamiskulusid ülejäänud kuludest eristada, ei ole selles koondaruandes võimalik kindlaks teha ka kõigi ametnikega seotud kulude ehk siis haldamis- ja valitsemiskulude kogusummat. Rahandusministeeriumile esitatavast aruandest saab küll võrreldavat infot valitsemiskulude kohta, kuid toetudes auditeeritud valdade/linnade raamatupidamise andmetele, võib haldamis- ja valitsemiskulude kogusumma sellest oluliselt erineda. Valitsemiskulude summa ning haldamis- ja valitsemiskulude kogusumma suhteline erinevus jäi auditeeritud omavalitsustes vahemikku 0-125%, nentis Mikli.

Seejuures moodustasid omavalitsused, kus need kaks summat ei erinenud, vaid alla kolmandiku auditeeritud KOVidest.

"Avalikkuse huvi valla- või linnaeelarvesse kavandatud raha otstarbeka ning õiguspärase kasutuse vastu on suur. Riigikontroll on veendunud, et aeg-ajalt tekib nii valla- ja linnaametnikel kui ka kohalikel inimestel soov hinnata oma valla või linna juhtide tegevust ning leida selle käigus ka vastus küsimusele, kui palju valla või linna valitsemine ja haldamine maksab ning kui suured on need kulud võrreldes teiste valdade ja linnadega. Riigikontrolli hinnangul tuleks just sellele küsimusele vastuse leidmiseks haldamis- ja valitsemiskulud ülejäänud kuludest selgelt eristada," ütles Mikli.