Arvan, et ettevõtjad tegid suuremad muutused oma suhtumises ja tegevuses juba ära. Need, kes tegemata jätsid, jäid totaalselt hiljaks. Ja mis siis on tehtud? Nõudlus langes ja ettevõtjatel sündisid realistlikud plaanid. Nii palju, kui sai müüa, ka toodeti. Finantseeringud lükati tulevikku. Ja praegu oodatakse, millal maailmamajandus paraneks.
Kes on võitjad?
Võitjad on need, kes suudavad toota välisturgudele, sest Eesti siseturg jääb nõrgaks. Võitjad on need, kes võtsid tööle väliseksperte ning müüvad tooteid otse välisturu lõppkliendile. Võitjad on need, kes suudavad säilitada tootmise, kliendid, töötajaskonna ehk oma ettevõtte.
Kes on kaotajad?Praegu pole eesmärk teha palju raha, sest see pole võimalik. Praegu on põhiülesanne säilitada oma ettevõte. Kõik, kes seda suudavad, elavad veel kaua. Need, kes mitte, on kaotajad ja lahkuvad areenilt.
Millal lõppeb majanduskriis?Maailmas on kriisi põhi juba praegu käes, aga Eestis mitte. Eestis lõpeb kriis siis, kui suudame taastada toodete ja teenuste konkurentsivõime välisturgudel, olles samas pragmaatilised ja aktiivsed ka idaturul. See annaks lootust, et paraneb välisraha sissevool ja kasvab majandus. Praegu need paranemismärgid puuduvad. Eks kiratseme edasi.
Äripäev küsib ettevõtjatelt nende ennustusi järgmiseks aastaks seoses 24. septembril toimuva majanduskonverentsiga Äriplaan 2010. Konverentsi kohta loe siit.
Autor: ÄP praktikant
Seotud lood
Keskmine Eesti ettevõtja pole suurt midagi
valesti teinud, ütles kunagine riigikogu liige, ekspankur Olari
Taal.
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa arvates võib Eesti
majandusolukord isegi nutusemaks minna, seetõttu soovitab ta ettevõtjatel
ärid välismaale viia.
Seoses 24. septembril
toimuva majanduskonverentsiga Äriplaan 2010 küsisime ettevõtjatelt,
millised on nende ennustused järgmiseks aastaks. Jüri Mõis ütles,
et kriis on läbi ja edu saavutavad need, kes palehigis töötanud.
Järgmisel aastal lüüakse ettevõtja Neinar
Seli sõnul tokk maasse, kust saab ainult üles ronida, kuid seda teevad vaid
võitjad. Kes on Seli arvates võidumehed, selgub alltoodud intervjuus.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.