Raivo Vare: riik tõmmaku hinge ja mõelgu

Samas välistas Vare võimaluse, et eelnevalt pidas riik läbirääkimisi TeliaSoneraga, millega võis Eesti valitsus avaldada survet ülevõtmispakkumise tegemiseks. "Kindlasti mitte," ütles Vare veendunult.

Pakkumishinda Vare kõige halvemaks ei pidanud. Ta ütles, et pakkumise õnnestumise otsustavad suuremad institutsionaalsed investorid – riik ja mõned suuremad fondid. "Kui nemad otsustavad müüa, siis ei ole väiksel enam midagi teha ja kui nemad ei otsusta müüa, siis on väikesel aega hakata alles otsustama," arvas Vare.

Seejuures tuleb riigil Vare hinnangul kaaluda, millised on aktsiate müügi võimalikud tagajärjed. "Teiseks peab riik kaaluma, mida ta üldse tahab, kas tal on raha vaja ja milleks ning kuidas seda kasutada, kui see raha tuleb," pani ta ette.

"Mitte mingil juhul ei tohiks seda jooksvate kulude jaoks kasutada. Kui see loogika kõrvale heita, siis saab jälle rääkida mingitest fundamentaalsematest infra- ja tulevikku suunatud asjade finantseerimisest. Koos eurorahaga näiteks, aga selleks on vaja tõesti natuke hinge tõmmata," rääkis Vare.

Enda sõnul kardab Vare seda, et valimiseelses tuhinas hakkavad poliitikud end seisukohtadega lukustama. "Riik on siin võtmemängija," viitas ta varasemale ajale. Tema sõnul tehti otsus müüa telekomifirma aktsiaid börsil omal ajal täiesti teadlikult suhteliselt pikaajalise tuleviknägemuse alusel.

"Olles ise kaasosaline võin seda täiesti puhtsüdamlikult kinnitada, et meil oli plaan vaadata natuke kaugemasse tulevikku kui jooksev riigieelarveline seis. Tookord oli ka riigieelarveline puudujääk, aga kõige halvim õnnestus ära hoida ja sellest rahast läks suhteliselt väike osa ainult riigieelarvesse kuludeks. Ülejäänud osa ikkagi ei läinud jooksvaks finantseerimiseks, jumal tänatud," selgitas Vare. Täpselt sama loogika kehtib ka täna, toonitas ta.