Kolumn: kas me jäikus võib haavata majandust?

See olukord on väljakutse ka maksuhaldurile. Selleks, et tagada Eestis kõrge maksukultuur, peame olema suutelised kiiresti riske hindama ja oma tegevust sellest lähtuvalt ümber korraldama.

Maksude kogumise aspektist on kõige olulisem, milline on maksumaksja motivatsioon maksude tasumiseks - kui üldiselt maksukuulekas majanduskeskkonnas koguneb mitmeid demotiveerivaid mõjutajaid, võib maksude laekumine järsult kukkuda eelkõige just ümberorienteerituse tõttu õiguskuulekuselt maksudest hoidumisele.

Oluline on leida tasakaal - tunnistame, et see ei ole lihtne. Oleme sageli valiku ees, kas lühiajalist kasu silmas pidades olla jäigem, kui pikas perspektiivis võib meie majanduse kasvuvõime saada seeläbi tagasilöögi.

Kõigepealt peab olema selge, kas raskustes maksumaksja tegutseb heas usus ning kas ta suudab tulevikus oma tegevuse selliselt ümber korraldada, et olla võimeline oma kohustusi tagantjärele täitma. Kui need tingimused on täidetud, otsime lahendust olukorrast väljatulemiseks läbi maksuvõla ajatamise ja nõustamise. Püüame ettevõtjatele vastu tulla. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ajatatud maksuvõlgade arv kasvanud viis korda.

Üldist maksuvõla kasvu dünaamikat vaadates võib öelda, et jah, maksude laekumisega on raskusi, kuid ettevõtja deklareerib oma maksukohustusi üldjuhul ausalt.

Ametiga suheldakse, probleeme püütakse ennetada ja koos lahendada. Keerulisemaks läheb olukord siis, kui maksukohustust enam ei deklareerita, siis on selge, et osa majandustegevusest on suundunud varju. Sealt seda välja tuua on aga juba oluliselt raskem ja kallim. Rääkimata sellest, et legaalsesse sfääri jäävatele maksumaksjatele langeb nüüd topeltkoormus - peavad nad ju kinni maksma ka hüved, mida tarbivad maksudest hoidujad, piletita kaasasõitjad.

Sellises ühiskonnas on juba raske rääkida solidaarsusest ja võrdsest kohtlemisest.

Värsked andmed näitavad, et võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga ei ole maksuvõlg viimastel kuudel enam nii kiiresti kasvanud. Kui märtsi lõpuks oli võlasumma 5,2 miljardit krooni (olles kvartaliga suurenenud miljardi võrra), siis augusti algul oli see 5,8 miljardit. Enne, kui selle põhjalt järeldusi teha, tuleb siiski kaaluda, kas tegemist on majandustegevuse kohandumisega või võib see trend viidata hoopis sellele, et osa ettevõtlusest on suundunud varju.

Vajame enam riigimehelikkust ja uusi ideid. Majanduslikult rasketel aegadel on inimesed, samuti riik kui institutsioon, raha ja maksude teemal tundlikud ning maksuhalduri töö keerulisem ja suurema tähelepanu all. Palju on äärmuslikke seisukohti, nagu näiteks "hea mina" ja "paha riik". Liiga sageli tajun, et ennast asetatakse riigi suhtes väljapoole; mul on õigused, kuid mitte kohustused. Oluline on mõista, et see on meie riik, ja iga kroon, mis maksude kaudu laekub, läheb meie kõigi hüvanguks.

Uusi lahendusi tuleks otsida ka avaliku sektori kärbete tegemises. Aritmeetiline kärpimine, nagu seda riigisektoris tehtud on, hakkab end ammendama. Maksu- ja tolliamet on pakkunud alternatiive nii kodanikule suunatud riigiteenuste paremaks ühiskorralduseks kui ka tugiteenuste konsolideerimise projektides. Need lubavad meil saada vähema kuluga paremat teenust.

Tavamõtlemisest väljuvad ideed, riigimehelikkus ja tasakaalukas käitumine on võtmesõnad, millele amet tugineb, et tänases olukorras hoida kõrgel kodanike motivatsioon ausalt makse maksta ning olla toeks ettevõtjatele rasketest aegadest ülesaamisel.