Maksuvõla ajatajate hulk on järsult kasvanud

2009. aasta esimeses kvartalis esitati maksu- ja tolliametile üle 800 ajatamise taotluse, millest rahuldamata jäeti 114, teises kvartalis oli taotlusi ligi 2000 ning rahuldamata jäeti neist 385. Poolaasta lõppedes oli maksuvõlg ajatatud üle 2500 isikul kogusummas veidi alla 490 miljoni krooni, mis moodustab ligi 9% kogumaksuvõlast (ilma intresside jm kõrvalkohustusteta).

Võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga ei ole maksuvõlg viimastel kuudel enam nii kiiresti kasvanud - kui märtsi lõpuks oli võlasumma 5,2 miljardit krooni (olles kvartaliga suurenenud miljardi võrra), siis augusti algul oli see 5,8 miljardit. Nii esimeses kui ka teises kvartalis kasvas enim käibemaksuvõlg.

Võlglaste arv on samal ajal 89 000-lt tõusnud 139 000ni, kuid see on eelkõige põhjustatud füüsiliste isikute maamaksu tasumisega hilinemisest, juriidilisest isikust võlglaste arv pole oluliselt suurenenud. Maksuvõlglaste koguarvust on praegu ca 24 000 juriidilised ja 115 000 ehk 83% füüsilised isikud. I kvartali lõpus olid vastavad numbrid ca 21 500 ja 68 000 isikut. Kõige raskem olukord on hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite remondi alal (29% juriidilistest isikutest põhimaksuvõlglastest), järgneb ehitus (18%) ning töötlev tööstus (14,5%).

Majanduskriisiga kaasneb paratamatult maksuvõlgade kasv, mis paneb maksuhaldurile keerulise ülesande võlad kätte saada, kuid tagada samas elujõuliste ettevõtete püsimajäämine. “Kuigi majanduslangus on suurendanud ulatuslike maksupettuste riske, täheldame enim siiski tavalisi makseraskusi - maksud deklareeritakse ausalt, kuid neid ei suudeta tasuda,” ütles maksuameti peadirektor Enriko Aav.

Aava sõnul kaalutakse eriti põhjalikult nii ajatamistaotluste rahuldamist kui ka pankrottide algatamist. Maksu- ja tolliameti menetluses oli poolaasta lõpu seisuga 970 pankrotis juriidilist isikut, kelle kogumaksuvõlg moodustab 1,02 miljardit krooni. Sama perioodi jooksul on maksuhaldur esitanud 4 pankrotiavaldust ning 343 nõudeavaldust.