Ärimees Tiit Pruuli hinnangul on Eesti
eduka turismisihtkohana raskestikasutatav paik. "Traditsiooniline turismihooaeg
on lühike, kliima poolest ebasõbralik, igas mõttes eksootikat vähevõitu," kurdab
ta.
"Niisiis on vaja rohkem nutikust, et inimesi siia meelitada. Ja meelitada tasub neid seepärast, et nad toovad siia oma raha ja väikeriik peab paratamatult oma tutvustamisega rohkem tegelema kui suured riigid," ütleb Pruuli vastates Äripäeva päevaküsimusele, kas Eesti on turismisihtkohana mõttetu paik.
Pruuli arvates on Eestis olnud vähe vaimukaid ideid.
"Tallinna vanalinn ja ilusad tüdrukud on looduse poolt antud ja juba üle ekspluateeritud ressursid. Tasuks genereerida uusi ideid, eriti öko- ja seiklusturismi valdkonnas. Turistid tuleks julgemini viia Tallinnast välja – väikesaartele ja Setumaale näiteks," mõtiskleb ettevõtja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Värska Sanatooriumi juht Vello Saar
tunnistas, et ELi reisisihi toetuse kasu on raske hinnata.
Suhtekorraldusfirma HV Haus omanik ja
moekunstnik Hannes Võrno arvates ei ole Eesti turismisihtkohana kohe kindlasti
mõttetu paik, sest sellist külalislahkust nagu Eestis võib kohata, peab mujal
maailmas tikutulega taga otsima.
Tänane Äripäev kirjutab, kuidas EAS on
viimase viie aastaga kulutanud üle 200 miljoni krooni Eesti kui turismisihtkoha
reklaamimisele välisriikides, kuid erilist tulemust turismiettevõtjad ei
näe.
Eesti - mõttetu turismisihtkoht, kirjutab
möödunud reedeses Äripäevas lehe toimetaja. Ja netikommentaatorid huilgavad
kaasa - loomulikult mõttetu ja turismiettevõtjad on kõik liigkasuvõtjad. Täna
kirjutavad aga juba rahvusvahelised portaalid, et eestlased ise ei usu oma
maasse ja seavad samuti kahtluse alla siia reisimise otstarbekuse.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.