Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
(MKM) on teinud neli reisisihi programmi kohapealset kontrolli, mille
raames on ministeeriumi kinnitusel tuvastatud ainult mõned EASi pisivead.
„Reisisihi iga-aastased tegevuskavad koostatakse EASi poolt koostöös MKMi turismipoliitika asjatundjatega. Samuti arvestatakse Eesti turismiettevõtluse arengu ning majandusolukorraga,“ rääkis ministeeriumi struktuurifondide talituse juhataja Külli Kraner toetuse arvestuspõhimõttest.
Ta lisas, et kuna tegevuskavad arvestavad ka erinevate aastate olukordi ning vajadusi, kajastub see planeeritud tegevuste erinevates mahtudes ning see mõjutab ka vastavalt programmi eelarvet. „Samuti võivad osad „reisisihi“ käigus planeeritud kampaaniad või projektid ajaliselt veidi nihkuda ja lisanduda järgneva aasta eelarvele.“
Kuna "reisisihi" programmi viiakse ellu aastaste tegevuskavade alusel, teostab ka MKM järelvalvet iga-aastaste tegevuskavade alusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kontrollime igat aastat eraldi. Nii nagu kõigi struktuurifondidest rahastatud projektide puhul hõlmab ka "reisisihi" järelvalve tehtud tegevuste kontrollimist vastavuses planeeritule, läbiviidud hangete kontrolli, tehtud kulude kontrolli vastavuses abikõlblikkuse reeglitele, raamatupidamise korrektsust, EL visuaalse identiteedi reeglite järgimist, protseduurireeglite järgimist jms,“ selgitas Kraner.
„Siiani oleme teinud neli kohapealset kontrolli ning nende raames ei ole me olulisi vigu tuvastanud. Tegemist on olnud pisivigadega, mis on tulenenud kohati lihtsalt tähelepanematusest või kogemuste puudumisest. Näiteks võib tuua ELi logo mittenõuetepärane kasutamine või näiteks on mõnede riigihangete deklaratsioonid esitatud riigihangete ametile hilinemisega vms,“ rääkis ta EASi apsakatest.
Lisaks jälgivad MKM turismipoliitika kujundamisega tegelevad inimesed "reisisihi" programmi tegevuste sisulist vastavust tegevuskavade ning ka eesti turisminduse nõuetele ning vajadustele ning ka neil ei ole seni olnud olulisi pretensioone programmi elluviimise osas, sõnas Kraner.
Seotud lood
Värska Sanatooriumi juht Vello Saar
tunnistas, et ELi reisisihi toetuse kasu on raske hinnata.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.