Teder: seaduse eiramist kriisiga põhjendes pole varsti Eesti Vabariiki

Tederi sõnul polnud tal õiguskantslerina isegi mitte võimalust enne juriidiliselt küündimatu otsuse tegemist riigikogu töösse sekkuda, sest rahanduskomisjonis kukkus 17. juunil käibemaksu tõstmise ettepanek läbi, kuid päev hiljem hääletas riigikogu suur saal selle idee poolt.

Üliolulise seadusemuudatuse avaldamise ja jõustumise vahele jäi neli päeva, mis Tederi hinnangul ei olnud kindlasti piisav aeg äriühingutele hinnamuudatuste tegemiseks. "Mis siis oleks muutunud, kui riigikogu oleks paar kuud andnud ettevõtetele aega atra seada? Ma väga kahtlen, et midagi oleks muutunud. Praegu ei oska me isegi seda öelda, kas see minu hinnangul seadusetu käibemaksu tõstmine ka riigieelarves kuidagi kajastub," märkis Teder.

Eesti üks tippjuriste usub, et mõistlik aeg, mille oleks riigikogu võinud käibemaksu tõstmisega kaasnevaks üleminekuperioodiks ettevõtetele anda, võinuks küündida kahe-kolme kuuni. "Saksamaa tõstis käibemaksu ja andis aega kuus kuud. Ma arvan, et kui Eestis oleks antud kaks kuud muudatuste tegemiseks, siis ma ei oleks EVEA-lt sellist kaebust saanud ega oleks riigikogule täna saatnud ettepanekut viia seadusemuudatus põhiseadusega kooskõlla," rääkis ta.

Õiguskantsleri sõnul teab ta, et ühtki head lahendust pole. "Võimalustena võib nimetada seadusemuudatuse kehtetukstunnistamist, tagantjärele teatud üleminekuperioodi seadmist, aga lõppeks on otsustamine tänasest ikkagi riigikogu käes," lisas Teder naeratades.

Tema ütlusel võiks riigikogu alates tänasest 20 päeva jooksul mingil moel tema ettepanekule reageerida. "Vastasel korral pöördun riigikohtusse. Kas tagantjärele on võimalik põhiseadusevastast seadusemuudatust seadustada? Ma kahtlen, kas see on reaalne. See tähendaks põhiseaduse eiramise seadustamist," lisas ta.