Kommentaar: Käibemaks ei tohi tõusta!

Millega lappida eelarve augud?

Nüüd ütlevad poliitikud kindlasti: see ilus jutt ei maksa midagi, sest meil on vaja eelarve augud millegagi ära lappida. Jah, õige küll, kuid maksude ainus funktsioon ei ole riigieelarve täitmine, vaid ka majandusarengu suunamine. Seega on olemas ka makse, mille tõstmine võiks aidata majandusel mõõnaperiood kiiremini ja kergemalt üle elada. Näiteks on riigil võimalik suunata majandust ja ettevõtjat kokkuhoiu suunas, mis aitaks kindlasti muuta majandust konkurentsivõimelisemaks. Võtame näiteks sõiduautode kasutamisel makstava erisoodustusmaksu, mis on 4000 krooni kuus sõltumata sellest, kas tegemist on 100000-kroonise tarbeautoga või 1,5-miljonilise luksusautoga. Seega maksab 100000-se auto oma firma transpordivajaduste rahuldamiseks ostnud ettevõtja protsentuaalselt 15 korda kõrgemat maksu, kui 1,5-miljonilise luksusauto endale suvilaskäimiseks soetanud ettevõtja. Kas see on õiglane, kas see suunab ettevõtjat säästma? Vastupidi! See on vaid üks näide selle kohta, et meie maksusüsteem toetab pigem laristamist, kui kokkuhoidu. Samas on erisoodustusmaks veel ka kohmakas ja põhjustab vääritimõistmist nii maksjate kui arvestajate poolt. Teeksin siinkohal valitsusliidule lihtsa ettepaneku, mida võiks rakendada käibemaksu tõstmise asemel: mitte lubada ettevõtetel käibemaksu tagasi arvestada soetatud või renditud sõiduautode pealt. Arvestuslikult tooks selline samm riigieelarvesse aastas ca miljardi krooni võrra rohkem käibemaksu, kuid samas ei omaks negatiivset mõju ettevõtjatele, vaid pigem vastupidi – tõenäoliselt hakkavad ettevõtjad ostma natuke odavamaid autosid ja lõppeb mõtetu laristamine. Sõiduauto, eriti aga luksusauto, pole ju tootmisvahend ja seega pole mitte millegiga põhjendatud nende pealt käibemaksu tagasiarvestamine. Jah, siin võiks teha muidugi ka väikse möönduse, ütleme näiteks, et käibemaksu saaks tagasi arvestada kuni 100000 krooni pealt sõltumata auto tegelikust maksumusest vms.Siit saakski vajaliku miljardi, mis riigieelarvest puudu ja mida Reformierakond täna käibemaksu näol ettevõtja taskust võtta tahab. Kui sellest jääb väheks, võiks põhimõtteliselt veel mõelda maamaksu tõstmisele, mis aitaks kasutuseta seisva kinnisvara ringlusse viia. Õiglane muidugi oleks, kui riik raskel ajal oma püksirihma sama palju pingutaks nagu tavakodanikud ja ettevõtjad seda tegema peavad ja maksude kallale ei läheks, kuid samas ei tohi ohtu sattuda riigi jätkusuutlikus.