Baltika vajab 40 miljonit partneritele võla tasumiseks

Suunatud emissiooni tingis kiirus

Aga miks just suunatud emissioon? Milder tunnistas, et seda raha on vaja juba täna. “Meil pole aega, et oodata avatud pakkumise puhul kaks kuud,” tunnistas ettevõtte juht.

Vajadusel kaalub ettevõte ka pankadelt abi küsimust, aga seda mitte just laenu, vaid näiteks garantiide andmise näol hankepartneritele. Nüüd, kus täiendavale emissioonile on antud roheline tuli, on suur tõenäosus, et ka pangad on nõus toetama.

Juhatuse motiveerimisprogrammi kohta märkis, Milder, et aktsionärid ja juhtkond võidavad sellest ühtmoodi. Baltika kontserni juhtkond vajab täiendavat motiveerimist tänases keerulises majanduskeskkonnas ja oluline on ka asjaolu, et kaks eelmist võlakirjade emissiooni ei realiseerunud. Vahetusvõlakirju pakutakse Baltika soodustuste programmi raames Baltika kontserni kuuluvate äriühingute juhtivtöötajatele, keda on kokku umbes 30 inimest. 60% neist võlakirjadest saab tippjuhtkond ja ülejäänu jaotatakse ettevõtte võtmeisikute vahel ära.

Milder: peame kuidagi juhtide meeskonda koos hoidma

“Kui paljud ettevõtted tegid 2006-2007. aastatel head tulemused ja maksid välja preemiaid, siis Baltikal sel ajal nii hästi ei läinud. Juhtkonnal on tekkinud põhjendatud ootused, mis pole seni realiseerinud. Milliseks kujuneb täpne jaotus, seda otsustab nõukogu. Oleme vähendanud kõikide juhtide palku, järgmistel aastatel tõenäoliselt preemiaid ei tule. Me peame midagi tegema, et seda seltskonda koos hoida. Aga järgneva kolme aasta jooksul tõenäoliselt teist sellist preemiaprogrammi ei tule,” rääkis Milder vahetusvõlakirjade väljaandmise tagamaadest.

Milderi sõnul on võlakirjad hea tava, ausam on võtta raha turult kui ettevõtte rahakotist. Ettevõte, mis püüab kiirelt laieneda, ei peaks maksma oma ettevõtte juhtidele rahavoogudest, oli Baltika juhi seisukoht.

Kohal viibinud mõnekümnest aktsionärist kõik rahul ei olnud. Kuigi juhtkonna motiveerimist peeti õiglaseks, siis tekitas küsimusi võlakirjade maht. Samuti leiti, et hind võiks olla kõrgem, näiteks 20 krooni. “Mina kaotajaid ei näe siin, see on vaid suhteline vähenemine osalustes. Ja kui 2012. aasta optsioon realiseeritakse, tulevad aktsiad turule oluliselt kõrgema hinnaga,” vasta Milder, lisades, et hind ei ole siiski väga põhimõtteline küsimus.