Egle Haidak: vanemahüvitise ülempiir pole püha lehm

"Ma arvan, et see on loogiline, et selle kallale nüüd mindi, see on järjekordne meeleheitlik samm. See on ühe erakonna poolt vEgle Haidakälja lubatud asi ja kui vaadata erinevaid sotsiaalseid gruppe, on selge, et see ei saanud üksi pühaks lehmaks jääda," vastas Haidak Äripäeva päevaküsimusele "kas toetate vanemahüvitise lae kahekordset langetamist".

Haidak möönis, et kui see ettepanek läbi läheb, on see loomulikult mingi ühiskonnagrupi jaoks ebameeldiv, sest inimesed on hüvitisegEgle Haidaka arvestanud. "Aga ma arvan, et see rühm on suhteliselt väike. Loomulikult mõeldes oma lähemate sõprade peale, siis kellegi jaoks see võib olla ebaõiglane, aga maailmas on veelgi suuremat ebaõiglust. Loodan, et nad on nii palju tublid inimesed, et midagi on kogunenud või saadakse kuidagi teistmoodi hakkama, et lapsed selle pärast sündimata ei jääks," lisas ta.

Eesti elektrooniliste äridokumentide vahendaja Telema juht Hele Hammer ütles, et tema täiesti mittepoliitiline arvamus on, et maksimumpiiri alandamine on õige mõte. "Jah, diferentseeritus võiks olla ja jääda, kuid ülempiir võib vabalt olla senisest madalam. Kui jaksad 30 000 teenida, oled ka jaksanud piisavalt kõrvale panna, et ennast ja oma lapsukest paar aastat 15 000 eest üleval pidada. Eriti kui arvestada, et pärast peaksid seda justkui 300 krooniga kuus tegema," arutles Hammer.

Keskerakonna, sotside, roheliste ja Rahvaliidu esindajad hääletasid esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjonis 2009. aasta lisaeelarvesse sisse vanemahüvitise ülempiiri kahekordse langetamise. Opositsioonierakondade ettepaneku järgi alaneks vanemahüvitise ülempiir 30 000 kroonilt 15 000 kroonile.

Ettepanek tuleb hääletusele sel kolmapäeval riigikogus toimuval lisaeelarve arutelul. Kui riigikogu enamus hääletab vanemahüvitise praeguse süsteemi säilitamise poolt, jääb ülempiir muutmata.