• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Nelja kuuga laekus riigieelarvesse 25,4 miljardit krooni ehk 28,8 protsenti eelarves planeeritust, teatas rahandusministeerium.
Kulusid tehti esimesel neljal kuul eelarvest 28,5 miljardi krooni ulatuses, mis on 30,4 protsenti planeeritust. Võrreldes möödunud aasta aprilli lõpu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 7,7 protsenti vähem. Riskid olukorra halvenemise osas käesoleval aastal on siiski suurenemas, mistõttu tulude laekumine hakkab eelarves planeeritust maha jääma.
Aprillis laekus riigieelarvesse tulusid 6,4 miljardit krooni. Laekunud tuludest moodustasid maksutulud 4,9 miljardit ning mittemaksulised tulud 1,4 miljardit krooni. Nelja kuuga laekus 25,4 miljardit krooni ehk 28,8 protsenti eelarves planeeritust.Maksutulusid on aprilli lõpuks laekunud eelarvesse 18,8 miljardit krooni ehk 28,5 protsenti eelarves kavandatust. Aprillis laekus sellest 4,9 miljardit krooni. Nelja kuuga on peaaegu lõppenud füüsilise isiku tulumaksu tagastamised, mis on suuresti mõjutanud seniste maksulaekumiste kogunumbreid. Kokku deklareeriti tagastamisele kuuluvaks tulumaksuks 2,6 miljardit krooni, mis on ca miljard krooni enam kui aasta eest.Olukord tööturul on halvenemas, mis tähendab võrreldes lisaeelarve aluseks olnud prognoosiga täiendavat negatiivset mõju eelkõige sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumisele. Samuti mõjutab see läbi tarbimise eeldatava vähenemise ka käibemaksu ning aktsiiside laekumisi.Mittemaksulisi tulusid on aprilli lõpuks laekunud 6,6 miljardit krooni, mis on 30,4 protsenti riigieelarves kavandatust. Aprillis laekus sellest 1,4 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta nelja esimese kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 16 miljoni krooni võrra, samas aasta esimesed kuud näitavad, et mittemaksuliste tulude osas võib aasta lõpuks kujuneda märkimisväärne alalaekumine eelkõige varade müügi, riigilõivude ning trahvide osas.Suurima osa mittemaksuliste tulude nelja kuu laekumisest moodustavad toetused 4,8 miljardi krooniga, mis on 34 protsenti aastaks eelarvesse planeeritust. Välistoetuseid on sellest 4,1 miljardit krooni, millest suurima osakaaluga laekus elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks ettenähtud struktuurifondide ning põllumajandustoetuste arvelt.Kaupade ja teenuste müügist on laekunud nelja kuuga 544,1 miljonit krooni, mis on 25,1 protsenti eelarvest planeeritust. Laekumistest suurima osa, 247,5 miljoni krooniga moodustavad riigilõivud.Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist on laekunud 218,7 miljonit krooni ehk 20,5 protsenti eelarves kavandatust. Varadelt on aasta nelja esimese kuuga teenitud tulusid 493,9 miljonit krooni, mis on 16,1 protsenti eelarves kavandatust.Muid tulusid laekus aprilli lõpuks 545,5 miljonit krooni, millest 314,9 miljonit krooni moodustasid saastetasud ning 97,8 miljonit krooni trahvid. Kokku on laekunud muid tulusid 41,7 protsenti eelarves planeeritust.Kulusid tehti esimese nelja kuuga kokku 28,5 miljardi krooni, ehk kehtivas eelarves planeeritust 30,4 protsendi ulatuses. Võrreldes varasemate aastatega on nelja kuuga tehtud väljamakseid kehtivast eelarvest samas suurusjärgus.Aprillis tehti riigieelarvest kulusid kokku 7,8 miljardi krooni ulatuses. Suurim osakaal oli väljamaksetes sotsiaalkuludel, millele kulus kokku 3,3 miljardit krooni. Kui sotsiaalkulud välja arvata, kahanesid muud kulud 2008. aastaga võrreldes ca 87 miljoni krooni võrra.Eraldisi on riigieelarvest makstud aprilli lõpuks 22,7 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas kõigist väljamaksetest enamiku. Kogu aasta eraldistest on kasutatud 31,9 protsenti ning kõige enam on kasvanud väljamaksed pere- ja sotsiaaltoetustele. Aprillis maksti eraldisi välja 6,1 miljardi krooni ulatuses ehk 8,5 protsenti eelarves planeeritust.Tegevuskulusid on riigiasutused aprilli lõpu seisuga välja maksnud 5,1 miljardi krooni ulatuses, mis on 30,3 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 393,8 miljonit krooni. Terve aasta plaanis ilmselt vähenevad sellised kulud ilmselt veelgi.
Aprillis maksti tegevuskulusid välja 1,5 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,7 protsenti eelarves planeeritust. Sellest 784 miljonit krooni kasutati personalikuludeks (töötasud, maksud ja erisoodustused) ning 671,6 miljonit krooni majandamiskuludeks.
Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on aprilli lõpuks kasutatud 1,8 miljardit krooni ehk 20,3 protsenti eelarves planeeritud vahenditest. Aprillis maksti välja investeeringuid 223,4 miljoni krooni ulatuses ning investeeringutoetuseid 471,8 miljoni krooni eest. Suurimateks investeeringuteks olid aprillis näiteks Ikla-Tallinn-Narva maantee Kukruse-Jõhvi lõigu rekonstrueerimine 57,1 miljoni krooni ulatuses, erinevad riigimaanteede remondid 26,7 miljoni krooni ulatuses ning Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehituse ettevalmistus- ja projekteerimistööd 7,1 miljoni krooniga.Muid kulusid maksti välja nelja kuu jooksul kokku 213,4 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab eelarves planeeritust 29,8 protsenti.Välisvahendite arvelt tehti esimese nelja kuu jooksul väljamakseid 2,3 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab riigieelarves planeeritud mahust 17,9 protsenti. Aprillis tehti väljamakseid 574,5 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab 4,4 protsenti riigieelarves planeeritust.

Seotud lood

Uudised
  • 27.05.09, 13:29
6,1 miljardi kärpe-eelarve läks riigikokku
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma erakorralisel istungil saata 3. juunil esimesele lugemisele 2009. aasta negatiivse lisaeelarve seaduse eelnõu, mille maht kokku on 6,175 miljardit krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele