Eesti Üliõpilaskondade Liit on seisukohal,
et kõrghariduskulusid ei tohi kärpida, seda eriti riikliku koolitustellimuse
ning õppetoetuste osas, märkis liidu juhatuse aseesimees Olga Tšerjomuškina.
"Hetkel on olukord, kus pooled tudengid maksavad oma õpingute eest ning umbes pooled õpivad riikliku koolitustellimuse kohtadel. Tellimuse vähendamine toob kaasa kõrgharidusele ligipääsu vähendamise, kuna paljude üliõpilaste jaoks oleks see kohustus võtta õppelaenu ning sellega suurendada oma haridusvõlga," kinnitas Tšerjomuškina.
"Olukorras, kus puuduvad igasugused sotsiaalsed garantiid, tähendaks see niigi langeva üliõpilaste arvu suuremat vähenemist. Paljud võimekad üliõpilased ei saaks kõrgharidusteed alustada või jätkata, vaid oleksid sunnitud otsima mitteerialast tööd või minema õppima välismaale," lisas ta.
Tšerjomuškina sõnul tuleks õppetoetustest ja nende otstarbekusest rääkides kärpimise asemel süsteem ümber vaadata ning pakkuda toetusi kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga, võimekatele üliõpilastele. "Ka õppelaenu kustutamise lõpetamine teeb EÜLile muret, kuna see loob veel suurema ebakindluse ning tudengid hakkavad seisma mitte ainult valiku eest, kas võtta laenu või mitte, vaid ka dilemma ees, kas luua perekond, või lükata see plaan edasi," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EÜL on seisukohal, et kõrgharidus on Eesti riigi tulevik ning sellega kaasnevate kulutuste kärpimine toimib riigi tulevikuperspektiividelt. Kui valitsus tahab ka viie aasta pärast näha Eestis heal tasemel tööjõudu, siis oleks väär kõrghariduskulusid vähendada.
1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsiooni EÜL peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.
Seotud lood
Swedbanki teatel on pangal aprilli
lõpu seisuga 72 000 õppelaenu lepingut ning õppelaenude jääk on 2,36
miljardit krooni.
Alates juulist lõpetatakse riigitöötajatele
õppelaenude riigipoolne hüvitamine.
Valitsus kinnitas tänasel istungil
lisaeelarve, mis parandab eelarvepositsiooni 3,4 miljardi krooni ulatuses.
Peaminister annab eelarve täna Riigikogule üle.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust