Juunist augusti lõpuni peavad Tallinna
Trammi- ja Trollibussikoondise töötajad hakkama saama kuni 20 protsenti väiksema
palgaga, samas luuakse firmas sadu nn sotsiaalseid töökohti.
Hämmastav kokkulangevus on, et just juunikuust saavad nn Tallinna abipaketi raames tööd ühissõidukite koristajad ning trammiteede ja lõpp-peatuste puhastajad. Vägisi näib, et sotsiaalseid töökohti, millele sel teisipäeval trammipargis tormi joosti, rahastab linn pargi praeguste töötajate kõhu arvelt, kirjutas Eesti Ekspress.
Palgalangetus tähendab paljudele peredele isegi kuni paari tuhande krooni suurust kaotust kuus. Niisugusele töölepingu lisale oldi sunnitud trammi- ja trollipargis sel kuul alla kirjutama.
Tallinna linnavalitsus teatas artikli ilmumise järel, et töökohti rahastab Tallinna linn, mitte Tallinna Trammi ja Trollibussikoondis nagu ekslikult väidetakse. Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste sõnul ei maksa praegused trammijuhid kinni sotsiaalseid töökohti, mida Tallinn alates juunist looma hakkab. "Rahalised vahendid sotsiaalsete töökohtade loomiseks tulevad eraldi linna eelarvest ja ettevõttel pole nende loomisega täiendavaid kulusid," kinnitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sel aastal eraldab linn oma kahele transpordiettevõttele sotsiaalsete töökohtade loomiseks 28,5 miljonit krooni ning lisaks toetab 10 miljoni kooniga eraettevõtete poolt loodud sotsiaalseid töökohti, rääkis Teniste.
Trammijuhtide ajutine töökoormuse langus tuleneb iga-aastaselt suvisest hõredamast töögraafikust ja sügisest nende koormus taastub, seisab linnavalitsuse teates.
Seotud lood
Trammipargis toimus täna tööbörs
ettevõttesse koristajate ja reisisaatjate leidmiseks.
Tallinna linnavalitsus kulutab 30
miljonit krooni, et luua autobussikoondises ning trammi- ja
trollibussikoondises tänavu ligi tuhat uut töökohta.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise
trammipargis eile korraldatud tööbörsil esitas töölevõtuavalduse 626 inimest,
kokku oli kohale tulnud tuhatkond sotsiaalsest töökohast huvitatud inimest.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.