Maksuamnestia mõjuks maksukultuurile hävitavalt

Kindlasti on praegusel ajal oluline mõelda, kuidas elavdada ettevõtlust, ja uued ideed on vajalikud. Kuid mitte iga esmapilgul heana näiv idee ei pruugi anda loodetud tulemusi.

Väikettevõtja Madis Kaasik tegi 14. mai Äripäevas ilmunud kommentaaris "Maksuamnestia tooks korra" ettepaneku ehitussektoris maksuamnestiat rakendada.

Maksuhalduri pilgu läbi mõjuks maksuamnestia laastavalt ausale konkurentsile ja maksukultuurile. Esiteks tekitab see eelduse, et ka tulevikus võib raskes olukorras maksud tasumata jätta ja piisavalt kriitilise massi puhul teeb riik uue amnestia. Teiseks mõjub see destruktiivselt seni ausalt käitunud maksumaksjate tahtele täita oma kohustusi ka edaspidi korrektselt.

Kuid just maksude maksmise kultuur on see, mida peab hoidma ka rasketel aegadel. Mida keerulisem on majandusolukord, seda enam püütakse maksude maksmisest kõrvale hoida, pettuste hulk kasvab. Kui me sellesse tõkestamise asemel soosivalt suhtume, on hiljem ka olude paranedes raske ausat suhtumist taastada.

Meil on olemas nii saneerimis- kui ka pankrotimenetlus, mille raames saab lahendada ettevõtluse jätkamise ja võlgadest vabanemise küsimusi. Kindlasti esineb aeg-ajalt ka pankrotimenetluse reeglite pahatahtlikku ärakasutamist, kuid enamasti tulenevad pankrotid siiski ebapiisavatest juhtimis- ja planeerimisoskustest.

Praegu on nii saneerimised kui ka pankrotid valdavalt seotud majandusolukorra muutumisega. Sellega on ka suhtumine muutunud - pankrotti minek ei too enam automaatselt kaasa kahtlustavat ja halvustavat suhtumist.

Loomulikult pole pankrot lihtne otsus, kuid samas on see võimalus raskest olukorrast ausalt välja tulla ja kasutada ära soodsaid olusid uue tegevusega alustamiseks.