IMF: Eestil tuleb eelarve kärpimist jätkata

• Kas kärpida või makse tõsta?

Kõik võimalused tuleks laual hoida nii kulude kui tulude poolel. Kui suur osa eelarvest on punaste joontega ümbritsetud, tuleb mujal teha järsem kärbe. Pensionid näiteks on Eestis reaalnäitajates kasvanud 30%. See võib olla raske poliitilise otsustamise koht. Majanduslanguses on IMF siiski soovitanud sotsiaalkulutusi kaitsta niivõrd kui võimalik.

• Balti riigid on juba ELi rängimas majanduslanguses, kas nii järsk kärpimine on mõistlik?

Balti riigid otsustasid jääda fikseeritud valuutakursi juurde. Kui üks muutuja on fikseeritud, peavad ülejäänud rohkem kõikuma. Kohanemine on olnud ääretult kiire, kuid valus. Samas usun, et kui üldse on riik, mis suudab majanduslikult ja poliitiliselt sellisele survele vastu panna, siis on see Eesti.

• Kas euro on seda väärt?

Eurole üleminek lõpetab ebakindluse devalveerimise ümber ja loob pankadele võimaluse saada likviidsusabi Euroopa Keskpangast. Ja neile, kes võrdlevad Balti riikide olukorda Argentiinaga – on üks oluline vahe, euro näol on Balti riikidel selge väljumisstrateegia.

• Mis siis, kui Euroopa Komisjon ütleb, et Eesti ei täida Maastrichti kriteeriume n.ö jätkusuutlikult?

Ma usun, et need, kes Euroopa Liidus otsuseid teevad, vaatavad, mis Eestis on eelarve tasakaalu saamiseks seni tehtud ja praegu tehakse. Eesti on näidanud end väga heast küljest. Kuid jah, see nõue sisaldab ebakindlust. See on põhjus, miks (IMFi Euroopa osakonna juht – toim.) Marek Belka palus Euroopa Liidult jätkusuutlikkuse nõude osas võimalikult suurt selgust. Et oleks kindel, et kui pingutad, ootab ka tasu.