- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: maksuamnestia tooks korra
Hiljuti võis lugeda, et 85st maksuameti
kontrollitud ehitusfirmast 80 olid suuremal või vähemal määral maksudega riiki
petnud. Ühe suurfirma juht ütles seda kommenteerides, et vaid suured
ehitusettevõtted on ausad.
On avalik saladus, et peatöövõtjatest "allpool" olevad ehitusettevõtted lähenevad maksude tasumisele võimalikult loominguliselt.
Peatöövõtjad tegelevad vaid vahendamisega, töö tegemine jääb alltöövõtjatele. Selles poleks midagi halba, kui vaid alltöövõtjal, kes soovib objekti saada, oleks hinnapakkumist tehes võimalik näidata oma töö maksumust riigimaksudega. Praegu ei ole väikefirmal aga valikut: ta kas petab riiki maksudega või lõpetab tegevuse, sest eelistatakse odavamaid.
Võib-olla aitaks olukorda ehituses lahendada riiklik maksuamnestia. Seda võiks rakendada neile, kes end teatud aja jooksul üles annavad ja esitavad tõese ülevaate oma tegelikust arvepidamisest. Nende andmete põhjal peaks maksuamet suutma kokku panna pildi tegelikult ehitussektoris toimuvast.
Tõsi, suurte firmade andmed on ka praegu küllaltki läbinähtavad, kuid samas on nende edastatud pilt ühekülgne, esindab vaid nende huve ja soodustab praeguse olukorra püsimist. Väiksematelt firmadelt ehk töö vahetuilt tegijailt saadud tõesed andmed aitaksid üldpilti tasakaalustada ning kaost likvideerima asuda.
Kokkuleppe osapooled võtaksid endale kindlad kohustused. Firma kohustub avaldama tegelikke andmeid ja hakkama korralikult makse tasuma. Riik kohustub hoiduma repressioonidest ja looma tingimused, mis võimaldaksid seadustest kinni pidada. Firmad, kes amnestia võimalust ei kasuta, vastutavad hiljem pettuste ilmsikstulekul seaduse ees kogu selle ranguses.
Kes oleksid selles skeemis kaotajad, kes võitjad? Kaotajad oleksid väikefirmad, kes on kõigest hoolimata suutnud korralikult makse tasuda. Tõenäoliselt ei ole täiesti plekituid palju, kuid mingil moel tuleks nende meelekindlust tunnustada. Võidavad firmad, kes saavad võimaluse "uueks alguseks" normaalses ärikeskkonnas, ning riik, kes saab toimuva taas oma kontrolli alla.
Tõsi, mõnes mõttes on riik ka kaotaja, sest tal jäävad saamata võimalikud trahvirahad maksupettuste eest. Üheks miinuseks võib olla ka pretsedendi loomine.
Samas tuleb arvestada, et väga suur osa praegustest ehitusfirmadest on nii kehvas seisus, et neile võib iga taoline nõudeotsus saada saatuslikuks. Seega ei oleks sealt võtta niikuinii eriti midagi. Edaspidi saadav tulu kaaluks kahju üles ja pankrotid jääksid olemata.
Sisuliselt võtaks riik selle skeemi rakendamisel vastutuse. Praeguse olukorra on tinginud just riigipoolne ala- või möödareguleerimine.
Sellisel moel oleks võimalik praegust kriisi kasutades sektorit korrastada.
Seotud lood
Kindlasti on praegusel ajal oluline mõelda,
kuidas elavdada ettevõtlust, ja uued ideed on vajalikud. Kuid mitte iga
esmapilgul heana näiv idee ei pruugi anda loodetud tulemusi.
Aasta alguses kontrollis maksu- ja
tolliamet 85 ehitusettevõtet, millest kaheksakümnes avastati maksupettusi
üldsummas 33 miljonit krooni.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele