Baltlased, sealhulgas ka
eestlased, teevad Soomes üha enam majanduskuritegusid, kirjutas Helsingin
Sanomat.
Helsingi politsei on saanud surutise tõttu uurimiseks ühes kuus sama palju pankrotikuritegusid kui kogu eelmisel aastal kokku. Kuritegude avastamist aeglustab see, et kasvav osa pahategijaid tuleb välismaalt.
"Jäljed viivad tavaliselt Baltimaadesse. See teeb uurimise aeglasemaks,“ nentis majanduspolitsei inspektor Ilkka Koskimäki. Juurdluse teeb keerukamaks ka majanduskuritegude seos muude kuriteoliikide, muu hulgas narkokaubandusega. Suurem osa pankrotiväärtegudest puudutavad ehitus-ja restoraniala.
Igal kuul saab politsei teada kümnete miljonite eurode väärtusesse ulatuvatest petmistest. "Bilanss jäetakse viimastel kuudel tegemata ja raha ning vara pistetakse tasku,“ avaldas Ilkka Koskimäki. Keskkriminaalpolitsei ootab sügisel ka rohkem avaldusi seoses väärtpaberikuritegudega, mis tõenäoliselt puudutavad siseinfo kuritarvitamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust