Taastumine võtab aastaid

Võrreldes ELi vanade liikmesriikide pikkade traditsioonidega on Eesti hotelliturg noor ja pikemaajalised kogemused kesised. Pealegi on ELiga liitumise järgselt hoogsas tempos tehtud investeeringud siinse turu tasakaalust välja viinud ning pakkumine hotelliturul ületab suurelt nõudlust.

Taastumist ja kasvu lähiaastateks prognoosida ei saa, selleks peaks pakkumine tuntavalt vähenema, ehk teisisõnu osa hotelle tuleks sulgeda või mõni hotellikett peaks oma tegevuse Eestis lõpetama. Uue tõusu eeldused saavad tugineda Eesti kui turismi sihtriigi positsiooni paranemisel. Peab olema põhjus, miks välisturistid hakkavad varasemast enam siia tulema, olgu selleks kõrgem teenindustase, konkurentsivõimelised hinnad, teenuste valik või vaatamisväärsused.

Näiteks seni on Vene turistidele Soome mitu korda eelistatum turismi sihtriik: Soome on neil pingereas Türgi, Hiina ja Egiptuse järel neljandal kohal, Eesti aga alles 30. kohal. Kriitilise tähtsusega on paremad lennu- ja laevalühendused lähteriikidega, samuti Eesti tuntus nende riikide turgudel, kust Eestit külastavad turistid tulevad.

Praeguse languse ajal on pikemaajaliste prognooside tegemine keeruline, turg on ettearvamatu ja võidakse teha valearvestusi. Kui majanduskasvu faasis jälgitakse rohkem turuliidrite käitumist, siis languse ajal võivad üksikud paanikatekitajad häirida kogu turgu. Vältida tuleks äkilisi ja läbimõtlemata otsuseid.

Kriisiaega tuleks kasutada selleks, et olla valmis tootearenduste ja uute toodetega turule tulemiseks siis, kui algab uus tõus.

Hotellindus on tööjõumahukas valdkond, seega käibe mahtude vähenedes tuleb eelkõige kärpida tööjõukulusid, üle vaadata sisseostetavate kaupade ja teenuste hinnad ning survestada nende pakkujaid, optimeerida saab energiakulu. Hotellinduses näitavad keerulistel aegadel paremaid tulemusi ettevõtjad, kes on suutnud saavutada kõrgema teeninduse taseme ja kuluefektiivsuse konkurentidega võrreldes. Mis puudutab riigi loodud raamistikku, siis tähtis on nii majanduspoliitika stabiilsus kui ka maksupoliitika järjepidevus. Olulised on ELi struktuurivahendite kasutamise prioriteedid ning turismi valdkonnas rakendatavad EASi meetmed.

Ettevõtjate huvides on ka energiapoliitika ja administratiivselt reguleeritavate hindade kontrolli all hoidmine ning halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine.

Eestil on abi majandussuhete arendamisest suure potentsiaaliga turgudega, investeeringute soodustamiseks tuleks rakendada ka maksupoliitilisi meetmeid.

Turistide ligimeelitamiseks tuleb ära kasutada meie tugevaid külgi - puutumatu loodus, vaatamisväärsused, ökoturism. Näiteks Eestit külastavad linnuvaatlejad on segment, mis on majanduslanguse ajal kasvanud.