Üle Eesti toimuvates mõttekodades on
praeguseks esitatud juba õige mitmeid küsimusi, millele aktiivselt vastuseid
otsitakse. Muuhulgas tehti ettepanek eristuda Lätist.
Nii tõstatati küsimus, kuidas saaksid rannakülade elanikud värsket kala või kus saaksid Kuressaare elanikud talviti supelda.
Karjuvalt lahendamist ootavate küsimuste seas on ka mure üksikute pärast, kellel veel kaaslast ei ole. Samuti püütakse lahendada probleem, kuidas muuta lastele õpetamine ja suhtlemine mõttekaks. Või kuidas suunata noored Eestile vajalikke erialasid õppima?
Ka eestlaste eluea pikendamise, abivanaema leidmise ja info kättesaadavuse murele - kuidas muuta info, mida riik ja ettevõtted inimeste kohta omavad, kõigile kasulikuks ja kasutatavaks -otsitakse lahendust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas luua Eestis rohkem võimalusi koos rõõmustamiseks? Kuidas panna naabreid omavahel rääkima? Ka need küsimused on hommikupoolikul tõstatatud.
Talguliste keelel ja meelel on ka jäätmete sorteerimist, kohalikku kaubandust ja metsandust puudutav. Nii tahetakse arutleda teemadel, kuidas tagada maainimestele prügisorteerimise võimalused; kuidas säilitada lahvkad; kuidas teha nii, et läbi metsa saaks kõndida läbi Eesti.
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilves peab
homme mõtlemistalguid Taagepera külas, kus mulgid agara mõttetöö kõrval ka
Sooglemäe talus välikemmergu valmis tahavad ehitada.
President Toomas Hendrik Ilves ütles Minu
Eesti mõttetalgulisi tervitades, et kümmekond aastat tagasi otsitud Eesti Nokia
oli paraku lõksulangemine.
Mõttetalgutele kogunes täna umbes 10 000
inimest ehk oluliselt vähem kui korraldajad algselt lootsid. Talgute korraldaja,
ärimees Rainer Nõlvaku sõnul võis põhjuseks olla teadmatus ja vähene
julgus.
Mitmed ettevõtted on
otsustanud selleaastased suvepäevad ühendada täna hommikul
algavate Minu Eesti mõttetalgute päevaga.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.