Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti kriis - tööta jääb kuni 4000 õpetajat
Läti haridusminister Tatjana Koke ütles
pärast valitsuse erakorralist istungit, et 1. septembriks kaotab riigis töö
2000-4000 õpetajat.
Kui palju koole suletakse, ei ole esialgu veel teada. Selle üle peaksid haridusministri hinnangul otsustama kohalikud omavalitsused.
Koke rõhutas, et töö kaotavad õpetajad suunatakse euroraha eest ümberõppele.
Riigis algas proletariaadi diktatuur, mille
loosung on "peksa pursuisid", rääkis 60%se palgakärpe tõttu 1. mail tööpostilt
lahkuv Latvijas Gaisa satiksme juht Janis Marshans.
Selle kuu alguses sai Läti valitsus
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ekspertide koostatud kirja, milles on antud
hinnang Läti valitsuse tööle ning soovitused olukorra parandamiseks.
Eelarvekulude kärpimisel ei saa Lätis enam
rääkida koera saba jupitamisest, lõikama tuleb hakata koera ennast,
pealkirjastab tänase kärpeloo ajaleht Biznes Baltija.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.